Perekond Mayeri lugu: “Näeme igal sammul, kuidas õpetajad, personal ja lapsevanemad teevad igakülgset koostööd, et luua õpilastele parim võimalik keskkond”

Kogukonnakooliks kasvamine

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meie lugude sarja järgmises loos saame tuttavaks perekond Mayeriga. Kui palusime neil end paari lausega kirjeldada, said paberile sellised read:

Oleme Mayerid ning Eestis oleme elanud juba viimased kümme aastat. Pärit oleme Ameerikast ja Eestisse tulime vabatahtlikku- ja kirikutööd tegema. Meil on kolm last, kes kõik käivad Avatud koolis.

Pereisa Joel töötab IT-ettevõttes Conquer klienditeenindusjuhina. Vabal ajal meeldib talle väga kuulata HIFI muusikat.

Keturah on kodune ema. Talle meeldib väga fotograafia, kudumine ja lugemine.

Atlee (14) on vanim perepoeg. Ta käib AKi seitsmendas klassis. Atlee hobideks on lumelauasõit ja arvutimängud.

Asher ja Lars (8) on meie pesamunad-kaksikud poisid ja käivad AKi esimeses klassis. Asherile meeldib üle kõige lugeda ja Lars on suur matemaatika fänn.

Keturah, Joel, Atlee, Asher ja Lars vastasid meie traditsioonilisele 10 küsimusele. Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Mayerite lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt peredelt vastuseid saada sooviksid, pane oma pere küsimused palun Sandrale teele sandra.jarv@avatudkool.ee.

Tere, Keturah, Joel, Atlee, Asher ja Lars. Saame lähemalt tuttavaks!

Avatud Kool (AK): Miks valisite oma esimesele lapsele just Avatud Kooli? 

Otsustasime AKi kasuks, kuna meil olid lasteaiast veel mõned sõbrad, kes samuti siin esimeses klassis käivad. Ka direktori ja õpetajaga kohtudes oli meil väga hea tunne ja nad vastasid kõigile meie küsimustele. Vanem poeg käis tegelikult alguses ühes teises koolis, aga kuna ei olnud kõigega päris rahul, mõtlesime pikalt kooli vahetamise peale. Atlee tuli meiega lastevanemate koosolekule kaasa ja kui see läbi sai, ütles, et tahab väga just sellesse kooli minna. Nii see otsus üksmeeles sündiski.

Lisaks muudele aspektidele oli meie pere jaoks oluline, et saaksime perena kooli tegemistes kaasa lüüa. AKi puhul oli ka see meie jaoks oluline kriteerium täidetud. Näeme igal sammul, kuidas õpetajad, personal ja lapsevanemad teevad igakülgset koostööd, et luua õpilastele parim võimalik keskkond.

AK: Kui suur oli teie pere hirm sihtkeele ees?

Tegelikult hirmu üldse ei olegi. Vastupidi, me tõesti tahame, et meie lapsed õpiksid teist keelt. Nende emakeel on inglise keel ja siia kolides märkasime, et eesti keele õppimine on neile väga oluline ja kasulik.

Nüüd räägivad nad kõik vabalt eesti keelt. Lapsed õppisid eesti keele ära just keelekümbluse kaudu, mis on teatavasti kasutusel ka AK-s.

Alguses oli eesti keele õpe muidugi raske, aga saime kiiresti aru, et niimoodi keelekümblusmeetodil keele õppimine tegelikult toimib ja tulemused on kiired. Sellepärast on meil suured ootused ja lootused ka vene keele osas, mida lapsed AKis nüüd samuti keelekümblusmeetodil omandavad.

AK: Kuidas lastel sihtkeeles läheb?

Vanemal pojal oli vene keelt alguses päris raske õppida, sest ta käib juba seitsmendas klassis ega polnud vene keelega varem väga kokku puutunud. Aga eks iga päevaga on lihtsam ja AKi õpetajad aitavad teda palju.

Kaksikutel on selle võrra lihtsam, et nad on nooremad ja paljud nende sõbrad on nendega samal tasemel. Nad oskavad juba vene keele tähti, teavad sõnu ja suudavad juba ka mõningaid lauseid moodustada.

AK: Kuidas suhtusid teie pere vanavanemad/sõbrad-tuttavad otsusesse lapsed just Avatud Kooli panna?

Kõik meie sugulased elavad Ameerikas ning neil on väga hea meel, et meie lapsed õpivad Eestis just kahte keelt.

AK: Kui teie perel oleks võime Avatud Kooli juures ühte asja muuta, siis mis see oleks ja miks?

Meie jaoks pole tegelikult vaja mitte midagi muuta. Meie pere jaoks on AK siiani olnud väga tore ja positiivne kogemus.

AK: Võrreldes teie kooliajaga, mis on Avatud Koolis õppimise juures kõige suurem erinevus?

Kuna oleme ameeriklased ja käisime koolis Ameerikas, oli kogu koolisüsteem ise juba täiesti teistsugune. Näiteks algkoolis ei õpetatud meil teist keelt.

Avatud Koolis on teise keele õpetamine lastele nii noores vanuses tegelikult geniaalne, sest noore lapse aju on nagu käsn ning see on loodud õppimiseks ja kohanemiseks. Kõik käib nii palju lihtsamini kui vanematel lastel ning sellepärast usume keelekümblusesse alates esimesest klassist väga.

AK: Kas teie pere jaoks on midagi, mida tahaksid koolielu juures muuta või millest olete puudust tundnud?

Kool ise ning kogukond on AKi arengusse pidevalt südamega panustanud. Just see teeb kooli meie poegadele nii suurepäraseks ja sobivaks kohaks.

AK: Kõige tähtsam asi, mida teie pere tahaks kõikide Eesti lapsevanematega Avatud Kooli kohta jagada?

Avatud Kool ei ole kahjuks veel liiga tuntud. Arvame, et kool vääriks palju suuremat tuntust ja tunnustust. Samas on ülitore, et selline kool loodud sai, kuna siin õpetatakse lapsi autentselt ja edukalt ning ühekski hetkeks ei kao suurem missioon silme eest.

AK: Kõige üllatavam hetk/lugu/sündmus, mis lastel Avatud Koolis õppimise jooksul ette on tulnud?

Meie pere jaoks AK-s on kõige kõnekam hetk olnud see, kui meie vanem poeg oli väga hädas vene keele õppimisega.

Arutasime asja ja mainisime talle, et äkki tahab ta tagasi minna oma vanasse kooli, kus tal on sõbrad ees ootamas ning kogu õpe toimub ainult eesti keeles. Atlee ütles kohe ja väga kirglikult, et tahab väga AK-sse jääda ja et ta kindlasti närib end kõikidest vene keelega seotud raskustest läbi, aga kindlasti ei soovi ta kooli vahetada.

See hetk rääkis meile palju Avatud Kooli väärtusest ning väga tore oli näha, et need ka meie pojale nii oluliseks saanud on.

AK: Mida tahaksite kõikidele teistele Avatud Kooli peredele öelda, mis aitaks praegustel segastel aegadel head tuju ja rõõmsat meelt üleval hoida?

Koos oleme paremad.  Kui osaleme elus koos alandlikult, teenides ja koostööd tehes, muutume ise paremaks inimeseks ja teeme maailma paremaks kohaks, kus elada.