Kooliga alustava lapse toetamine

SOOVITUSED LAPSEVANEMATELE

TUTVU KOOLIGA KOOS LAPSEGA — käige enne kooli algust ühiselt koolimaja vaatamas ning arutage läbi koolitee. Esimesse klassi tulijatele pakub Avatud Kool kokkuleppel ka eraldi võimalust tutvuda kooli ruumide ja KÕP õpetajaga, et maandada lapsel võimalikku ärevust.

LOOGE KODUS RUUM ÕPPIMISEKS — pange ühiselt valmis tuba / töölaud / lugemisnurk, kus laps saab vajadusel koolitöid teha ning järgmiseks päevaks ette valmistuda. Samuti kooliks vajalike vahendite valmispanek võib aidata lapsel kooliks ette valmistuda.

TOO LAPSE IGAPÄEVAELLU RAAMATUD. Avatud Koolis on igapäevaseks koduseks tööks 15 minutit lugeda ning kui lapsel on raamatute vaatamine ja nende ette lugemise kuulamine juba varem rutiinselt päevakavas, on üks “uus asi” lapse elus kooli alustades vähem.

AITA LAPSEL END VAIMSELT KOOLIKS ETTE VALMISTADA. Lapse jaoks on kool uue eluperioodi algus ning sellega seoses võib tal tekkida nii nähtavat kui ka nähtamatut ärevust. Lapse jaoks mõjub turvaliselt, kui ta teab mis teda ees ootab. Kodus on võimalik koolitee lapsega mitmeid kordi läbi käia, tulla kooliga eraldi tutvuma, leida endale juba varem sõber, kellega on kindlam klassis olla või koos kooli tulla. Samuti saavad vanemad last toetada koolis toimuvast positiivsel toonil rääkides. Оn hea, kui leiate võimaluse oma koolikogemust lapsega jagada, võib-olla koos oma koolipilte vaadata või häid lugusid ja mälestusi jagada. Lisaks võib häid mõtteid ja võtteid lapsega vestlemiseks leida raamatutest: Anna Bõkovi “Школьники ленивой мамы” ja “Как подружить детей с эмоциями”, lapsega lugemiseks “Martti läheb kooli. Suur või väike ingel”, “ Esimene A klass ja kooliaasta algus”.

HARJUTAGE UUT RUTIINI — Avatud Koolis algab koolipäev kell 9 ning on lapse jaoks esialgu täis intensiivseid tegevusi. Lapsel aitab koolirutiiniga harjuda konkreetsema päevarütmi paikapanemine, nt varasem magamamineku ja ärkamisaja harjutamine. Näiteks saate koos lapsega valida huvitava äratuskella, mis aitab tulevasel õpilasel õigel ajal ärgata.

Selleks, et lapsel oleks lihtsam tunniplaanis orienteeruda, saate seda oskust koos harjutada. Tehke koos väike plaan päevaks ja pakkuge lapsele üles märkida, mis on juba tehtud või läbitud, ja vaadake, mis teda järgmisena ees ootab. See oskus aitab tal koolirutiine kergemini omaks võtta.

TOETA ÕPIHIMU — märka, kui oled oma peas kiirelt last “targaks” sildistamas selle asemel, et teda inspireerida, kuna see on sageli pigem demotiveeriv. Võib tunduda kummaline öelda lapse saavutuse korral “Sa oled nii tubli ja tark” asemel, et “Ma näen, et sa tõesti pingutasid selle nimel”, kuid just see aitab luua lapses sellist meelestatust, mis ka edaspidise hea toimetuleku üheks alustaladest.

NÄITA EESKUJU — on igati normaalne, et esimestel päevadel võivad hommikusi lahkuminekuid saata pisarad (nii lapse kui sinu), aga parim, mida sa teha saad, on öelda sellele vaatamata head aega nii rõõmsalt, kui sa sel hommikul saad, ning autosse istudes või ümber nurga jalutades pisarad pühkida. Laps vaatab sinu suunas, et saada julgust ja enesekindlust koolipäevadega toimetulekuks. Mudeldades lapsele positiivset ja enesekindlat hoiakut ning rääkides ise kooli kohta veendunult positiivsel toonil, annad edasi just sellist energiat, mis aitab lapsel koolipäeva edukaks muuta.

LASE LAHTI OOTUSTEST — ajast, mil sina alustasid kooliteed, on tõenäoliselt möödas juba vähemalt 20 aastat. Sinu mälestus sellest, milline see oli sinu jaoks, võib väga olulisel määral erineda sellest, mida sinu laps sel sügisel kogeb. Ole avatud, uudishimulik ja valmis nendeks erinevusteks.

INNUSTA ISESEISVUST — luba lapsel ise tegutseda — tulla koolimajast autosse, kanda oma vahetusjalanõude kotti jne. Kasuta esimesi koolipäevi kui käitumise muutumise katalüsaatorit. Kodus proovi võtta igapäevased suured ülesanded nagu nt kooliks valmistumine lahti väiksemateks tegevusteks (nt pese hambad, pane selga koolivorm, paki kaasa liikumistunni riided, vaata üle pinali sisu jne) ning ole toeks, kui laps neid samm-sammult ise ette võtab.

Oskus õiged asjad koolikotti panna ja need ise kotist üles leida aitab lapsel õppimisega kergemini kohaneda ja tunniks valmistuda. Seetõttu saate oma lapsega mängida ja seda oskust mänguliselt treenida.

SUHTED UUTE KOOLIKAASLASTEGA. Tutvustage oma lapsele isiklike piiride kontseptsiooni. See aitab oluliselt ennetada võimalikke tekkivaid konflikte uute koolikaastaste suhtes. Selleks saab koos vaadata multikat (näiteks “Просто о важном. Про Миру и Гошу. Мне так не нравится”; “Просто о важном. Про Миру и Гошу. Другой мальчик”; “Просто о важном. Про Миру и Гошу. Сам такой“) ja arutada, kuidas kaitsta oma piire ja mitte rikkuda teiste isiklikke piire. Uuri lapselt tema uute koolikaaslaste kohta – nt millised sõbrad tal on koolis tekkinud;  kellega ta tahaks rohkem sõbruneda; kellega on keeruline kontakti luua; kellega ta sooviks väljaspool kooli midagi ette võtta (nt koos kinno minna, üksteise külastamine, jalutamine,  ühine trenn vms).

OLE VALMIS LAPSE KOHTA UUSI ASJU ÕPPIMA — veetnud lapsega 6-7 tema esimest eluaastat tihedalt koos võib sulle tunduda, et tunned teda paremini kui iseennast. Esimesest kooliaastast hakkab see tunne tõenäoliselt muutuma. Õpetajate tagasiside võib aeg-ajalt tunduda justkui kellegi teise lapse kohta käivat. Ole valmis oma lapse kohta uusi asju teada saama ning teda tema suurel eneseavastamise retkel hinnanguvabalt toetama.

HOIA PERSPEKTIIVI — üheski koolis ega klassis ei ole kõik mitte kunagi täiuslik. Mis on oluline sinu jaoks? Kas see, et laps armastaks õppimist? See, et ta oleks õnnelik, enesekindel ja iseseisev? Kooli alustamine on üks väike esimene samm sellel suurel õppimise teel. Kõik ei loksu tõenäoliselt esimese päeva või nädalaga ideaalselt paika, kuid ajapikku see kindlasti juhtub.

Kui märkad oma lapsel kohanemisraskusi või suurt ärevust, võta julgelt ühendust oma lapse KÕP õpetajaga. Oleme täiskasvanutena üheskoos toeks lastele ja ka koostööpartneriks teineteisele.