Õpetaja Yara Rakhmanava lugu: “Avatud Koolis käivad julged lapsed, kes pole kaotanud oma individuaalsust ega loovust.”

Kogukonnakooliks kasvamine

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meie lugude sarja järgmises loos saame tuttavaks Avatud Kooli õpetaja Yara Rakhmanavaga. Kui palusime tal end paari lausega kirjeldada, said paberile sellised read:

“Minu nimi on Yaroslava, aga kõik kutsuvad mind Yaraks. 13 aastat tagasi kolisin Valgevenest Eestisse ning nüüd töötan Avatud Koolis kolmanda klassi õpetajana. Olen hariduselt algklassi  ja inglise keele õpetaja. Pedagoogika oli minu jaoks teadlik valik ning rõõmuga täiendasin end kohe, kui teada sain, et Eestis erialast tööd pakutakse.

Lisaks koolis töötamisele on üheks mu südameprojektiks valgevene-keelne raadiosaade Бацькаушчына.

Mulle meeldib väga reisida, perega aega veeta ja igat päeva nautida. Mind huvitavad mindfulness, psühholoogia ja jooga. Kui peaksin end paari sõnaga kirjeldama, kasutaksin kindlasti sõnu “avatud” ja “seltskondlik”, sest need minu supervõimed, mida kasutan igapäevaselt nii tööl olles kui vabal ajal.”

Tere, Yara! Väga tore, et oma toimetamisi täis päevadest aja võtsid, et meile natuke oma tegemistest rääkida. Saame lähemalt tuttavaks!

Yara perega

Miks tahtsid õpetajana tööle asuda just Avatud Koolis?

Ilma kooliõpetaja elukutseta ei funktsioneeri ükski ühiskond. Kui kuulsin esimest korda Avatud Kooli kontseptsioonist ja väärtustest, sain kohe aru, et just see on minu jaoks see täpselt õige töökoht. Saatsin hetkegi kõhklemata teele oma CV ja sellest ajast peale pole oma valikut veel kordagi kahetsenud.

On imeline, kuidas erineva emakeelega perede lapsed saavad koos õppida. Avatud Kooli õpetajate tegevus mõjutab tohutult õpilaste kultuurilist ja sotsiaalset arengut. Loodetavasti on selline koolimudel tulevikus laialdasemalt levinud, aga meie juures on tulevik juba täna käes. 🙂

Lisaks suurepärastele multikultuursetele lastele meeldib mulle tohutult, et kasutame koolis programme nagu VEPA (“VEPA Käitumisoskuste Mängu metoodika ühendab mitmeid tõenduspõhiseid töövõtteid ja elemente, mille eesmärk on arendada laste võimet kontrollida oma reaktsioone ja analüüsida oma käitumist”) ja Samm-sammult (sotsiaalse ja emotsionaalse õppimise programm).

Õpetaja Yara omas elemendis

Uue tulijana liitus eelmainitutega hiljuti KiVa (“KiVa on koolidele suunatud kiusamise vähendamise programm, mis sisaldab tegevusi ja juhendeid nii kiusamise ennetamiseks kui kiusujuhtumite lahendamiseks”).

Millised lapsed käivad AKis?

Erinevad! Erinevad selle sõna parimas tähenduses. Ja samas on nad väga sarnased selle poolest, et käivad mõnuga koolis ja ootavad pikisilmi koolivaheaja algust. Nad ei karda unistada ega katsetada; proovida ega ebaõnnestuda.

Avatud Kooli õpilased teavad, et saavad abi küsida ja neid võetakse alati kuulda. Nad ei õpi hinnete pärast ning saavad aru, miks nad konkreetseid teadmisi omandama peavad. Avatud Koolis käivad julged lapsed, kes pole kaotanud oma individuaalsust ega loovust. Aitame neil õppida midagi uut ning nad õpetavad omakorda meile, kuidas olla igas olukorras sina ise ja mitte kunagi alla anda.

Stiilinädal koolis

Kui suurt rolli mängib sinu igapäevatöö juures keelekümblusfaktor/erineva emakeelega lapsed?

See on minu töö kõige suurem ja kõige olulisem osa. Iga päev püüan õpetajana panustada laste arengusse erinevates aspektides. Läbi õppetundide ja nendega suhtlemise näitan neile kahe või enama keele oskuse eeliseid. See on liikuv meel, sotsiaalse silmaringi laiendamine, tõhus suhtlemine maailma ja inimühiskonnaga. Suur kognitiivsete oskuste arendamise kasu.

Loovuse tund

Iga laps peab tundma end õnneliku ja enesekindlana, et olla avatud kakskeelse hariduse võimalikele väljakutsetele ja eelistele. Õpetaja aitab seda kindlustunnet ja turvatunnet luua ning minu jaoks on see olnud hindamatu kogemus.

Milles seisneb sinu jaoks AKis ja nö tavakoolis õpetamise vahe?

Ma ei tahaks siinkohal hakata välja tooma nö traditsioonilise kooli miinuseid ja plusse, sest see oleks ebaaus ega poleks objektiivne. On mitmeid ja mitmeid traditsioonilisi koole, mis väärtustavad individuaalset lähenemist lapsele, püüavad arendada sotsiaalseid-emotsionaalseid oskusi, kus koolitunnid ei koosne vaid tohutute infohulkade pähetuupimisest jne. Aga kindlasti on traditsiooniliste koolide hulgas ka vastupidiseid näiteid.

Avatud Koolis aitavad õpetajad kaasa iga lapse isiksuse kujunemisele ehk kasvatus ei ole suunatud mitte niivõrd tervele klassile tervikuna, vaid igale õpilasele eraldi.

Matemaatika tund värskes õhus

Lastel kujuneb teadlik lähenemine erinevate ainete õppimisele. Õppimise tulemusena saavad lapsed oma seisukohta mõistlikult kaitsta, teise positsiooniga arvestada. Ja samas õpime seda kõike ju riikliku õppekava raames, nii et kõik seadusega ettenähtu saab kuhjaga omandatud, aga kui palju lapsed nö kauba peale saavad…

Miks AKi põhimõtted ja toimimisloogika sulle südamelähedane on?

Mulle meeldib tohutult, kuidas eesti ja vene lapsed koos õpivad ning kuidas õppimise tugipunktiks on laste sotsiaalne ja emotsionaalne areng ning nende vaimne ja füüsiline tervis.

Selles õppeprotsessis on ideaalselt näha, kuidas võõrkeelte ja -kultuuride areng toimub mööda kõige loomulikumat rada: oma osa annab nii eakaaslaste ja õpetajatega suhtlemine kui ainete õppimine.

Legolaud ühendab 🙂

Sinu senise AKi õpetajakarjääri kõige raskem hetk?

Algklassiõpetaja töö ei seisne ainult õpetamises. Minu jaoks on kõige keerulisem lastega suheldes mitte üle minna sihtkeelele (ehk siis sellele keelele, mida laps õpib).

Lapsed tahavad väga palju suhelda. Nad tahavad rääkida sellest, mida nad kinos vaatamas käisid; kuidas nad hommikuks pannkooke küpsetasid või kuidas neile koju hamster toodi. Seetõttu teeb esimese klassi õpetaja ära väga suure töö, et luua iga lapsega usalduslik suhe. Samm-sammult saab laps aru, et kuigi õpetaja temaga emakeeles ei räägi, ei sega see suhtlemist sugugi, vaid teinekord vastupidi, just motiveerib.

Aga kõige inspireerivam/meeldejäävam?

Inspireerivaid hetki on olnud palju, aga toon välja ühe sihtkeele-teemalise: olen hetkel 3. klassi õpetaja. Ja milline rõõm on see, kui kolmandat kooliaastat lõpetavad lapsed, kelle emakeel on eesti keel, räägivad minuga aina julgemalt vene keeles! Näen, kuidas keelepiirid laste vahel positiivses mõttes aina rohkem hägustuvad. Vahetundides märkan üha sagedamini, et kuidas üheskoos mängivad lapsed lähevad aina lihtsamini ja aina sagedamini üle ühele või teisele keelele.

Millest tunned oma töös kõige suuremat puudust?

Kõige suuremat puudust tunnen kindlasti ajast.

VEPA pulgad on tunniks valmis

Avatud Koolis ei ole õpikuid, õpetajad töötavad kõik tunnis kasutatavad materjalid ise välja, analüüsides selleks läbi tohutul hulgal raamatuid, metoodilisi soovitusi, väliskolleegide kogemusi. See on väga-väga suur töömaht, mis ei mahu koolipäeva raamidesse. Lisaks pean jõudma tegeleda vihikute kontrollimise, tagasiside kirjutamise jpm. Seega tuleb iga päev osa tööst minuga koju kaasa.

Kuna koolil jookseb juba viies tegutsemisaasta, on meil nüüdseks õnneks juba päris palju põnevaid arendusi ja praktilisi materjale kogunenud. Samas kui loon kõik tunnimaterjalid iga klassi jaoks nullist, saan igale õpilasele individuaalsemalt läheneda, mis muudab lapse jaoks info omastamise efektiivsemaks ning annab talle keele õppimiseks nii vajaliku (enese)kindlustunde.

Milline on AK viie aasta pärast?

Nooruse õhkkond, armastus, loovus, teadmishimu ja erinevate kultuuride mitmekesisus. Andekus, tarkus, professionaalsus.

Esimese klassi laste autoportreed

Avatud Kool on 5 aasta pärast üks parajalt suur kool, mis pole kaotanud oma ühtehoidmis- ja peretunnet. Kooliõpilased valdavad mõlemat keelt kõrgel tasemel ning omandavad aina sujuvamalt kõiki väärtusi, mida kool ja õpetajad neile annavad. Koolil on korralik õpikutekomplekt, mis on välja töötatud kooliõpetajate meeskonnatööna.

Kui AK oleks inimene, siis milline? Kirjelda teda palun paari lausega.

Ainult ühe inimesena on meie kooli väga raske ette kujutada, aga ma proovin seda teha. 🙂 Millegipärast tuleb mulle esimesena silme ette pilt Mary Poppinsist. Ja nagu ta ise enda kohta ütles: “I’m practically perfect in every way”.

Kui Avatud Kool oleks inimene, oleks ta kindlasti hea ja aus inimene, kellel on suur motivatsioon õppida ning soov kasvada ja areneda. Enesekindel, suure sisemise energiaga. Keegi, kes hindab teiste seisukohti, annab kõigile võimaluse olla ära kuulatud. Mõnikord võib ta olla range, kuid alati on ta õiglane. Avatud Kool inimesena on kindlasti rõõmsameelne, aktiivne, avatud maailmale ja uutele saavutustele.

Selline ta sai, Avatud Kool inimesena siis, kui silmad sulgen ja fantaasial lennata lasen.