Koolilehe lugu – Helen Sabrak: “Laupäevasid võiks kaks tükki järjest olla!”
Tekst: Anna Pajula (3. klass)
Kuna Helen Sabrakul on meie koolis tähtis roll, otsustasin uurida tema tausta ja seda miks ta kooli direktoriks sai. Kas te teadsite, et meie direktor armastab jäätist süüa ja et ta tahtis väiksena õpetajaks saada (ta saigi õpetajaks enne kui direktoriks) ning et ta tegelikult plaanis ülikoolis hoopis koolipsühholoogiks õppida! Kui tahate oma direktorist rohkem teada saada, lugege seda intervjuud!
Kuidas sinust direktor sai?
Kõigepealt sai minust õpetaja. Aastal 2009 alustasin Noored Kooli programmiga ja töötasin alguses ühes ja pärast veel teises koolis õpetajana. Nendes koolides nägin kahte väga erinevat direktorit. Mulle tundus, üks neist ei võtnud oma tööd tõsiselt ja selles koolis ei olnud nii tore õhkkond. Teine tegi oma tööd teistmoodi. Juba siis mõtlesin sageli sellele, mida mina teeksin, kui oleksin direktor. Seejärel viis elu mind kokku inimestega, kes tahtsid ka uut kooli teha, nii saigi minust direktor.
Kui kaua sa oled olnud Avatud Kooli direktor?
Olen Avatud Kooli direktor olnud selle kooli sündimisest peale. Alustasime 2016. aastal huvikooliga, mõned selle huvikooli lapsed käivad praegu Plutos, Terras ja Neptunuses. Siis meil ei olnud isegi koolimaja veel, tegime tunde Energia Avastuskeskuses. Hetkel olen viiendat aastat Avatud Kooli direktor ja aasta enne seda olin veel huvikooli direktor.
Kuidas on olla direktor? Kas sulle meeldib see amet?
Mulle tundub direktoritöö väga-väga huvitav. Kui ma olin veel õpetaja, leidsin, et direktorist sõltub nii palju: kas selles koolis on õpetajatel hea töötada ja õpilastel hea käia. Ma arvan, et see on üldse õpetaja töö kõrvalt teine kõige ägedam töö maailmas.
Kas sa tahtsid juba lapsena direktoriks saada?
Ei, seda ma küll ei osanud tahta väiksena. Ma tahtsin õpetajaks saada. Mul olid kodus kriidid, siis ma kirjutasin kapiuste peale igasuguseid asju, et mängida, et ma olen õpetaja. Ülikooli läksin hoopis psühholoogiat õppima, mõtlesin, et minust saab koolipsühholoog. Aga siis kuidagi läks teistmoodi. Ma töötasin 6-7 aastat ühes äriettevõttes ja tegin hoopis teistsugust tööd. Õpetajapisik minus ei andnud siiski rahu ja läksin Noored Kooli programmi, nüüd olengi direktor.
Kas sa enam-vähem tunned kõiki Avatud Kooli õpilasi või tunned sa lausa kõiki nimepidi?
Ma arvan, et 2. – 6. klassini tunnen nimepidi. 1. klassi lapsed on nii vähe koolis käinud, neid veel ei tunne. Tunnen neid esimese klassi lapsi, kelle suuremad õed-vennad käivad ka Avatud Koolis.
Mulle meeldib mängida mängu, et kui mulle tulevad Avatud Kooli lapsed vastu, siis ma tervitan neid nimepidi. “Tere, Roosi!” ja “Tere, Anna!”. Mõnikord küll ei tule mõni nimi kohe meelde, siis ma kohe küsin. Veel on mul koolis paar last, kelle nimed ma ajan lihtsalt koguaeg omavahel sassi. Näiteks viienda klassi Milanale ütlesin pidevalt Polina. Ta sai mu peale juba päris pahaseks, et ta ei ole Polina! Aga mulle tundus, et ta ju on Polina.
Mis on kõige raskem sinu töö juures?
Üks väga raske asi on see, et mõnede mõtete elluviimine võtab kaua aega. Näiteks keegi mõtleb välja mingi toreda asja, aga seda ei saa kohe ellu viia. Kas on vaja pikemat ettevalmistust või ei ole piisavalt raha. Näiteks söökla, hästi kaua lapsed rääkisid, et nad tahaksid ise tõsta endale süüa. See kuidagi võttis nii kaua aega ja C-maja sööklas siiamaani on puudu üks lett. Ma küll väga loodan, et selleks ajaks, kui see leht ilmub, on see juba seal ka korras.
Veel muretsemine võib-olla kõigi pärast, et keegi ei kiusaks kedagi, et keegi ei kannataks kuidagi. On raske, kui igale poole ei jõua. Raske on ka see, kui mõnda asja ei saa teha sellepärast, et koolil ei ole veel piisavalt raha. Siis tulebki nuputada ja leida võimalusi, et kust siis raha juurde teenida või kust kokku hoida, et ikkagi mõne aja pärast see tähtis asi ära teha.
Mis on kõige kergem sinu töö juures?
Ma sõnastaksin selle küsimuse ringi: toredad ja kerged asjad. Kerged asjad ju ongi toredad. Näiteks head uudised: kui kellelgi läheb võistlustel hästi või mõni meie projekt kiideti heaks. Või kui lapsed tulevad ütlema, et neile väga meeldib nende uus õpetaja. Siis on kohe nii hea meel, et just selline õpetaja tuli meile tööle ja sattus õigesse klassi õpetama. Veel meeldib mulle väga suhtlemine. Mind huvitab, mida arvavad õpilased ja mida arvavad õpetajad. Selline nagu niisama muljete kuulamine mulle väga meeldib. Kui mul oleks rohkem aega seda teha, siis see oleks ka mu lemmik osa tööst.
Mida sa armastad vabal ajal teha?
Armastan väga-väga metsas jalutamas käia, aga tunnen, et ei jõua seda piisavalt palju teha. Veel meeldib mulle maal käia, meil on tore maakodu. Seal on nii meeldiv puhas õhk, selline metsaõhk. Ma armastan ka head sööki – kas ise teha või süüa kellegi teise tehtud häid toite. Selline pikalt söömine ja jutu rääkimine mulle väga meeldib. Raamatute lugemine on väga tore.
Mis on sinu lemmiktoit?
Need on sellised lihtsad küsimused, aga jube raske vastata. Appi, kui ühe toidu peab valima! Jäätis! Muhu leib võiga. Rõõmu tunnen kindlasti heast magustoidust, ma ei söö palju magusat, aga hea magustoit on nii mõnus. Kui kõht on tühi, eelistan kindlasti päris toitu. Enne meie intervjuud sõin ka just jäätist!
Mis on sinu lemmik värv?
Teine raske küsimus! Ma arvan, selline tumekollane, umbes nagu puulehed sügisel.
Kas sulle meeldivad rohkem kassid või koerad?
Praegu ikkagi koerad aga mul endal ei ole kunagi koera olnud, mul on ainult kassid olnud. Nii et selles mõttes on imelik vastus. Aga praegu ma väga tahaksin endale koera.
Miks sulle meeldivad rohkem koerad?
Kassid meeldivad sellepärast, et nad vedelevad ja toimetavad ise. Koerad meeldivad sellepärast, et nad suhtlevad sinuga, tahavad olla sinu lähedal. Kass on küll iseseisvam, aga koer on seltskondlikum.
Mis on su lemmik nädalapäev?
Laupäev, sest siis on üks puhkepäev veel ees. Nii mõnus, tundub, et kõige jaoks on veel aega. Pühapäeval peab juba mõtlema järgmise päeva asju ja panema end valmis. Laupäeval oled täitsa vaba tegema, mida tahad. Laupäevasid võiks kaks tükki järjest olla!
Mida sa suvepuhkusel teed?
Käin maal, käin ujumas, olen õues. Me oleme igal suvel käinud mööda Eestit ringi. Telkinud, ööbinud erinevates kohtades. Oleme käinud rongiga, bussiga, autoga. Autoga pääseb väga põnevatesse kaugetesse kohtadesse. Mulle ei meeldi välismaal käia suvel, suvi on Eestis nii tore!
Mida sa soovid Avatud Kooli õpilastele?
See on mu lemmik küsimus! Soovin, et nad oskaksid nautida enda kooliaega, et nad ise teeksid oma kooliaja põnevaks. Näiteks: tahan teha ajalehte, võtangi kätte ja teen ajalehe. Tahan teha jõulupeoks etenduse, teengi etenduse.
Teiseks soovin seda, et nad koguaeg oleksid uudishimulikud. Et kui õppimine tundub mingi hetk igav, siis proovitaks leida sealt see huvitav asi ja pingutada sellest igavusest üle. Siis läheb jälle põnevaks! Võtta õppimisest, mida vähegi saab, siis on tulevikus palju võimalusi ja palju toredaid mälestusi.
See on väga hea soov!
Ma loodan, et see läheb täide ka! 🙂