đïžMeie Ă”pilaste raamatusoovitused
Kui sa Ă”pid 1.-4. klassis, siis sulle vĂ”iks meeldida Eva Roosi raamat “Ema vĂ”tab kassi”
Arvustustuse kirjutas Hans Tambet Gorbatsjov
Raamat rÀÀgib perekonnast, kus on ema, isa ja kolm last â Lee, Joosep ja Ekke. Lapsed tahavad kodulooma ja ema mĂ”tleb selle peale. Esialgu ta otsustab, et nad vĂ”tavad koera. Siis vaatab ema varjupaiga veebilehelt, et koerale on vaja vĂ€iksena palju operatsioone teha. Siis ĂŒtleb ema, et nad vĂ”tavad kassi! Lapsed lĂ€hevad varjupaika kassi vaatama. Ema ĂŒtleb, et kirjud kassid on head kassid – pere vĂ”tabki endale kirju kassi. Ma soovitan seda raamatut, sest see on vĂ€ga-vĂ€ga huvitav.
Emili Britikovski soovitus Harry Potteri fĂ€nnidele: Chris Riddelli “Ottoline lĂ€heb kooli” vĂ”ib teid ĂŒllatada!
Raamat rÀÀgib tĂŒdrukust Ottolinast, kes satub oma karvase sĂ”braga hĂ€rra Munroega Talentide Kooli. Ottolina on lahke, sĂ”bralik, peaaegu kartmatu ning vĂ€ga-vĂ€ga naljakas. Ottolinat hĂ€irib vaid ĂŒks mĂ”te: tal pole erilisi talente. HĂ€rra Munro aga muretseb koolis olevate kummituste pĂ€rast, kes öösel koridorides ringi liiguvad. Ottolina proovib leida endale talenti ning kummituste saladust paljastada. Tuleb vĂ€lja, et seda on pĂ€ris keeruline teha, sest koolis on palju inimesi, kes Ottolinat segavad. Ta teeb kummituste jaoks lĂ”ksu ja proovib neid sinna meelitada. Raamatu lĂ”pus saavad lugejad teada, kas tal see Ă”nnestus vĂ”i mitte.
KĂ”ige huvitavam koht selles raamatus on Ottolina hiiglasliku riidekapi kirjeldus. TĂŒdruk kannab igal nĂ€dalapĂ€eval spetsiaalsed riided. NĂ€iteks esmaspĂ€eviti kannab ta prille, teisipĂ€eval jakki, kolmapĂ€eval tunkesid jne.
Seda raamatut saab vĂ”rrelda ,,Harry Potteriga”: mĂ”lemas raamatus on olemas maagilised olendid nĂ€iteks trollid ja kummitused ning mĂ”lemad on detektiivi moodi.
Selles raamatus on vÀga ilusad illustratsioonid: nad on musta ning sinist vÀrvi, neid on eriti pÔnev vaadata!
Kui julged tĂ”siseid noorteromaane lugeda, siis proovi Kaia Raudsepa raamatut “Lihtsalt Ă€ra jÀÀ ĂŒksi”
Arvustuse kirjutas Lota Leemets
Noor tĂŒdruk Lydia langeb öösel sĂ”bra juurest tulles vĂ€gistamise ohvriks. Alguses ĂŒritab ta seda kĂ”igest vĂ€est peita, aga siis mĂ”istab, et tal on vaja otsida abi. Ta rÀÀgib sellest oma vanematele ning paarile sĂ”brale. Politsei ĂŒritab neid aidata, aga Lydia arust on see mĂ”tetu. Ăhel pĂ€eval, aga leitakse vĂ€gistaja ning vahistatakse. Lydia Ă”pib oma kogemusega leppima ning sĂ”prade ja pere toetuse abil saab ta lĂ”puks oma eluga edasi minna.
KĂ”ige pĂ”nevamaks kohaks raamatus tundub mulle see, kus Lydia kohtub teise tĂŒdrukuga, keda sama vĂ€gistaja rĂŒnnata proovis, ja see tĂŒdruk hakkab talle enesekaitset Ă”petama.
See on vÀga huvitav, kuid kurb raamat. See puudutab hinge ja tekitab palju emotsioone.