Loovtöö “Ronimine ja selle ajalugu”
Autor: Tormi Leinbock (Nitrogenium)
Sissejuhatus
Uurin seda teemat, sest ma ise tegelen ronimisega. Ronimine on sportlik harrastus, mis kujutab tavaliselt mägedest, kaljudest või kivirahnudest üle liikumist. Ronimise alla läheb ka alpinism ehk mägironimine, kaljuronimine, rahnuronimine, jääronimine. Olümpias on kolm kategooriat: kiirus, tiim ja rahnu. Ma tahaks uurida, kuidas ronimine tekkis ja kuidas see on arenenud ning populaarseks saanud.
Alpinismi algus
Alpinism sai alguse aastal 1786, kui Michel-Gabriel Paccard, Jacques Balmat ja Horace-Bénédict de Saussure ronisid esimesena Mount Blanco, Euroopa kõige tuntuima mäe, otsa. Alguses oli alpinism nii sportlik kui ka teaduslik harrastus, mis tekkis inimese loomuomasest tahtmisest maailma avastada. Vanasti oli alpinism väga ohtlik algse ebakindla varustuse pärast. Kõige algsem ronimisvarustus oli pulk tasakaalu hoidmiseks, mille otsas oli konks, et end ülesse tõmmata. Pärast saadi aru, et kirkat on lihtsam hoida, võtab vähem ruumi ja jääb paremini kinni. 19. sajandil hakati kasutama krampoone, pitoone, köisi koos rakmetega ja arendati kirkad spetsiaalselt ronimiseks. Uus ja parem varustus tegi ronimist turvalisemaks, mis tõi rohkem inimesi ronima ja kiirendas veel enam varustuse arengut.Jääronimine on osa alpinismist aga sellest tekkis ka eraldi ronimisviis, kus ronitakse jääseinu. Jääronimisel ronitakse krampoonide, pitoonide ja jääkirkade ehk ronimiskirkadega. Jääronimine on pigem vähem populaarsema ronimisstiil, sest see on ohtlik ja füüsiliselt kurnav ning inimestele ei paku huvi jääseinte ronimine.
Kaljuronimise areng
20. sajandi jooksul muutus ronimine teaduslikust harrastusest sportlikumaks. Hakati ronima tehniliselt ja füüsiliselt raskeid ronimisradasi kaljudel ja kivirahnudel, mida hakati nimetama kalju-ja rahnu ronimiseks.
Kaljuronimises ronitakse kaljust üles kasutades köisi ja pitoone ohutuse jaoks. Enamasti ronitakse kahekesi, et kui üks kukub, on ta teise küljes kinni ja ei kuku alla. Kaljuronimine oli palju odavam ja kättesaadavam, kui mägironimine, mistõttu tuli rohkem inimesi kaljuronimise juurde. Kaljuronimisest tekkis ka free solo ronimine, mis on üksinda ilma varustuseta ronimine, mida ainult kõige julgemad ronivad kuna üks viga tähendas üsna kindlat surma.
Rahnuronimine, inglise keeles bouldering, on kivirahnudel ronimine, kus on lühikesed, väga tehniliselt ja füüsiliselt keerulised rajad. Rahnuronimisel on kõige vähem varustust vaja – enamasti piisab tossudest, talkist ja pehmendusmattidest ning kivirahne, mida ronida, on palju. Rahnuronimises on ka nimetused erinevat tüüpi radadele, nagu slab, mis on rada, kus peab jalgadega end seina vastas hoides ning vähe või üldse mitte käsi kasutades rada tegema. Slabi vastand on overhang, mis on väljapoole kalduv sein, kus on vaja väga head käte ja selja jõudu, et end üleval hoida. Rahnuronimises proovitakse leida ja ronida inimlikult peaaegu võimatuid radu.
20. sajandi keskel leiutas John Gill dünaamilise ronimisstiili, mis kasutab hoogu, et jõuda rasketesse kohtadesse, vahepeal seinast lahti hüpates. Dünaamilised liigutused said selle järgi nime dyno. Algul arvati, et dynod on ülehinnatud ja mittevajalikud ronimises.
Samal ajal hakati kasutama ronimises talki, mis aitas ronijatel oma käed kuivana hoida higist, tehes väga keerulised rajad tehtavamaks. Talk aitab peamiselt kalju- ja rahnuronimises, sest seal on väga tehnilised rajad, kus peab olema tugev haare, mida oleks raske higiste kätega teha. Alpinismis aga ei ole seda vaja, sest ronitakse ronimiskirkadega. Ka jääronimises oli talk mõttetu kuna kasutati ainult kirkasid.
Kalju- ja rahnuronimisega oli palju kergem alustada ja kõik populaarsed mäetipud olid ronitut, mis võttis uudishimu alpinismilt. Samuti hakati ehitama ronimisjõusaale, mis tegi ronimise veel populaarsemaks.
Ronimise raskustasemed
Kalju- ja rahnuronimisega tekkis ka ronimise raskusastmed. Ameerika V-süsteem ja Fontainebleau süsteem on peamised raskusastmete süsteemid, mida kasutatakse.
Ameerika V-süsteem tegi John Vermin Sherman selleks, et määrata radade raskusastet oma raamatus ,,Hueco Tanks Climbing and Bouldering Guide”. V-süsteem algab V0 ja kasvab kuni V17 (praegu kõige kõrgem ronimis tase). V-süsteemil ei ole mingit kindlat kriteeriumit, mis tasemeid eristab, vaid lepitakse kokku raja raskused varem läbitud radade raskuse põhjal.
Fontainebleau süsteem ehk Fb tuleb Prantsusmaa metsast Fontainebleau, mis on üks kõige populaarsemaid rahnuronimise kohti. Fb süsteemis number näitab taset ja ABC näitab taseme enda raskust nt 6A<6B<6C<7A<7B<7C jne. Kuna Fb süsteemis on palju astmeid ja keegi ei viitsi ronida ning eristada kergeid tasemeid, siis pannakse ka tasemed 1, 2 ja 3 ilma tähtedeta. Kui rada jääb kahe raskusastme vahele pannakse sinna pluss märk, nt 6C+.
Fontainebleau süsteem on täpsem V-süsteemist, aga ikka mõõdetakse samamoodi ainult rohkemate tasemetega. Peale nende on ka teisi vähemkasutatud süsteeme, nagu YDS, Briti süsteem ja Skandinaavia süsteem (Soomel on natuke erinev Norrast ja Rootsist) jne.
Kui arvatakse, et rada on ülehinnatud öeldakse selle kohta dirtbagged, kui arvatakse, et rada on raskem oma hindest, öeldakse selle kohta sandbagged.
Ronimine tänapäeval
1985. aastal oli esimene ronimisspordi sündmus Itaalias Bardonecchias. Olümpiale sai ronimine esimest korda 2018. aasta Buenos Aires noorte olümpiamängudel ja 2020. aastal Tokyo olümpial. Olümpia ronimises on kolm kategooriat: rahnu-, kiirus- ja tiimi ronimine ning kõik kategooriad toimuvad võltsseintel.
Rahnuronimise kategoorias keskendutakse ronija tehnilistele oskustele ja füüsilisele jõule. Ronitakse 4,5 meetrist seina, mida peab ronima ilma köieta ja võimalikult väheste sooritustega – võitja on kõige rohkem radu väheseimate sooritustega läbinud võistleja. Kiiruse kategoorias keskendutakse peamiselt kiirusele, mitte tehnilisele raskusele. Kaks võistlejat peavad eraldi läbima kaks 15 meetri pikkust 5 kraadist seina nii kiiresti kui võimalik. Tiimi ronimises peavad kaks tiimikaaslast ronima 15 meetrise seina 6 minutiga, seejuures ei ole nad rada varem näinud. Võidab tiim, kes suudab kuue minutiga kõige kaugemale või tiim, kes jõuab esimesena raja lõppu.
Kiirronimine erineb rahnu- ja tiimi kategooriatest, kuna see ei olnud väga levinud enne olümpia ronimist. Esialgu pandi 2020. aasta olümpial kõik ronimiskategooriate tulemused kokku. See põhjustas ronijate vahel vaidluseid, sest suur osa arvad, et kiirus erineb teistest kategooriatest oluliselt, mistõttu ei peaks tulemusi kokku panema. Nüüd on kiirusronimine eraldiseisev ala.
Maailma kõige kõrgemad tipud on ronitud, aga raskeimad rajad mitte. Soomes Lappnoris Burden of Dreams on maailma esimene V17 ehk 9A. Esimese tõusu saavutas Nalle Hukkataival 24. oktoobril 2016 ja järgmise tõusu saavutas Will Bois 12. aprillil, aastal 2023. Tänaseks on rada läbitud veel neli korda. See rada on 45° kallakuga ning paari millimeetriste käehoidudega ning ronimise teeb Soome külm ja pime kliima veel raskemaks.
3. septembril 2017 ronis Adam Ondra Norras Flatangeri koopas maailma kõige raskem raja Silence. Rada on 9C raskustasemega, see on umbes 40 meetrit pikk ja pideva nurga all. Raja pikkus ja rasked cruxid (raskeimad osad) lõpu poole teevad Silence-i kõige raskemaks rajaks maailmas, mida keegi pole siiani uuesti roninud.
Kokkuvõtte
Alguses oli ronimine peamiselt alpinism ja maailma avastamine. Pärast kõikides tippudes käimist hakati ronima kalju külgi ja kivirahne, mis varem tundusid võimatud. Varustuse areng tegi ronimise palju ohutumaks ning see tegi ronimise ka populaarsemaks. Nüüd on ronimine nii populaarne, et on olümpiaala ning ja paljudes linnades kogu maailmas on ronimisjõusaalid.
Allikad
https://www.encyclopedia.com/science/encyclopedias-almanacs-transcripts-and-maps/birth-alpinism
https://teara.govt.nz/en/photograph/10500/early-equipment
https://www.thebmc.co.uk/en/a-brief-history-of-competition-climbing
https://www.thebmc.co.uk/en/indoor-climbing-grades-explained ja https://www.lacrux.com/en/klettern/climbing-scales-explained-uiaa-fontainebleau-v-grade-co
https://www.nationalgeographic.com/travel/article/rock-climbing-is-more-popular-than-ever-is-that-a-good-thing?
https://www.ukclimbing.com/articles/features/skyler_weekes_king_of_the_dyno_and_a_wine_sommelier-1872
https://www.olympics.com/en/sports/climbing/
https://climbing-history.org/climb/826/burden-of-dreams
https://climbing-history.org/climb/465/silence https://www.youtube.com/watch?v=ZRTNHDd0gL8