Ossinovskite pere lugu: “Soovime oma lapsed õppima panna just sellisesse kooli, mis kannab meie pere jaoks olulisi väärtusi ja toob kokku sarnaselt mõtlevad pered.”

Kogukonnakooliks kasvamine

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meie perede sarja järgmiseks pereks on perekond Ossinovski, kuhu kuuluvad ema Triinu, isa Jevgeni ning nende kaks toredat last.

7-aastane Artur õpib Avatud Kooli esimeses klassis, 5-aastane Marta loodab paari aasta pärast samuti justnimelt punasesse (ja ükski teine värv ei sobi:)) klassi õppima asuda.

Isa Jevgeni on viimase kümnendi aktiivselt Eesti poliitmaastikul tööd teinud, edendades sotsiaaldemokraatliku maailmavaadet Eestis. Ema Triinu on pühendunud MTÜ Mondo raames arengukoostöö ja humanitaarabi valdkonnale oma igapäevases töös. Suviti kasvatab pere Pärnumaal mahedaid kultuurmustikaid. Lisaks jagab Ossinovskitega kodu 10-aastane eesti hagijas Pluto.

Triinu, Jevgeni, Artur ja Marta vastasid meie traditsioonilisele 10 küsimusele. Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Ossinovskite lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt peredelt vastuseid saada sooviksid, pane oma pere küsimused palun Marisele teele maris.pajula@avatudkool.ee.

Tere, Triinu, Jevgeni, Artur ja Marta! Saame tuttavaks.

Arturi esimene koolipäev Avatud Kooli hoovis toimunud aktusel

Avatud Kool (AK): Miks valisite Arturile just Avatud Kooli?

Olime Avatud Kooli ideest ja kontseptsioonist kuulnud juba enne kooli sündi ning elasime sellest ajast alates kooli arengule väga kaasa.

Meie jaoks sai juba üsna alguses selgeks, et soovime oma lapsed õppima panna just sellisesse kooli, mis kannab meie pere jaoks olulisi väärtusi ja toob kokku sarnaselt mõtlevad pered.

Soovime, et meie lastest kasvaksid avatud ning hoolivad maailmakodanikud, kes on iseseisvad ja nutikad. Usume et Avatud Kooli toetab neid sel teel maksimaalselt hästi.

Kasvatame oma lapsi sünnist saati kakskeelsetena, mistõttu pakub Avatud Kool meie jaoks just seda õiget ja toetavat keskkonda. Oleme mõlemad lõpetanud Tallinna kesklinna “eliitkooli”, kus õppimise ja õpetamise üks läbivaid võtteid oli pähetuupimine ja kehtis range õpetaja-õpilane hierarhia. Soovisime kindlasti oma lastele märksa elutervemat õpikeskkonda ja -kogemust.

AK: Milline on teie pere kodune keel ning millal/kuidas Artur ja Marta esimest korda sihtkeelega kokku puutusid?

Peale pikka ja sooja suve ei jõua Artur esimest septembrit ära oodata

Oleme sünnist saadik kasvatanud lapsi kakskeelsetena. Sisuliselt on meie igapäev selline, et lapsed räägivad emaga eesti keeles ja isaga saavad kõik jutud aetud vene keeles.

Hommiku- ja õhtusöögilauas räägimegi mänglevalt läbisegi kahes keeles ning lapsed on täiesti harjunud keelevahetusi tegema: laused isale tulevad automaatselt vene keeles ning ema poole pöördudes lülituvad nad mõlemad koheselt eesti keelele ümber.

Kui Arturit ootasime, sattus isa Jevgeni sünnituseks ettevalmistavate ja imikuga toimetulekut toetavate raamatute kõrval lugema raamatut “Be Bilingual – Practical Ideas for Multilingual Families” (Annika Bourgogne), millele tuginedes vastava mudeli kasuks otsustasime. Tänaseks saame kinnitada, et vastav mudel on end hästi ära tasunud ja toimib. Boonusena on selline kakskeelsus lisaks lastele ka ema Triinu vene keele taset oluliselt tõstnud.

AK: Kui suur oli teie pere hirm sihtkeele ees?

Tänu eelmises vastuses viidatud toimivale süsteemile ei olnud meil ka mingit hirmu sihtkeele ees. Artur ei ole siiani kodus kordagi maininud, et koolis toimub õpe kahes keeles. Tema jaoks on see korraldatud nii loomulikult, et see ei ole üldse teemaks tõusnud.

“Kas sa karu nägid?!”

AK: Kuidas Arturil sihtkeeles läheb?

Kuna Artur suhtleb vabalt mõlemas keeles, ei ole tal sihtkeelega suurt muret. Koolis paigutati ta oma klassis eestikeelsete lastega ühte rühma ning vene keele tunnis on õpetajad talle jõukohase diferentseeritud õppeprogrammi loonud.

Meil on suur heameel, et Avatud Kool niivõrd õppijakeskset ja individuaalset lähenemist praktiseerib ning Artur mitte ei oota teisi eestikeelseid lapsi järele, vaid areneb enda jaoks sobivaimas tempos edasi ka vene keeles.

AK: Kuidas suhtusid teie pere vanavanemad/sõbrad-tuttavad otsusesse Artur just Avatud Kooli panna?

Meil on mitmeid sõpru ja peretuttavaid, kelle lapsed juba käisid Avatud Koolis, seetõttu ei olnud Avatud Kool paljude sõprade-tuttavate jaoks tundamatu suurus. Kui Arturi kooli teemat tuttavate ja töökaaslastega arutanud oleme, tajume alati kooli suhtes väga positiivset hoiakut.

Teisalt on muidugi perekonna sees olnud mõningasi kõhklusi-kahtlusi just vanema generatsiooni seas ja nemad soovitasid küll “kindla peale välja minna” ning lapsed siiski teada-tuntud eliitkooli panna. Eks nad ju tegelikult soovivad omamoodi parimat, lihtsalt niivõrd kaasaegne koolimudel oli nende jaoks esmalt liiga võõras ja harjumatu.

AK: Kui teie perel oleks võime Avatud Kooli juures ühte asja muuta, siis mis see oleks ja miks?

Oleme tänaseks pool aastat tihedalt Avatud Kooliga seotud olnud ning siiani ei ole midagi sellist silma jäänud, mida sooviksime ilmtingimata muuta. Oleme kõigega väga rahul ja oskame soovida vaid seda, et õpetajate ja koolijuhtide ramm ei raugeks.

AK: Võrreldes teie kooliajaga, mis on Avatud Koolis õppimise juures kõige suurem erinevus?

Meie ajal ei pööranud keegi tähelepanu koolirõõmule ehk lapse kooliskäimise kogemusele. Õppeprotsessi keskmesse ei asetatud mitte õppijat, vaid kõik oli disainitud süsteemi silmas pidades.

Suure erinevusena tooksime välja ka Avatud Kooli juures tegutseva huvikooli, mis pakub koolipäeva lõpus niivõrd palju erinevaid huviringe ja on integreeritud loomuliku jätkuna koolipäeva juurde.

Eraldi aplausi vääriv on kindlasti ka võimalus süüa peale koolipäeva lõppu sooja toitu, et lastel oleks jõudu ka huviringides vastu pidada ja neis aktiivselt kaasa lüüa.

Hommikune lugemisamps värskes õhus koolibussi oodates

AK: Kas teie pere jaoks on midagi, mida tahaksid koolielu juures muuta või millest olete puudust tundnud?

Küllap oleme targemad sellele küsimusele vastama mõne aasta pärast, hetkel ei oska muutusi soovida.

AK: Kõige tähtsam asi, mida teie pere tahaks kõikide Eesti lapsevanematega Avatud Kooli kohta jagada?

Avatud Kool on tõestanud, et eesti- ja venekeelsete laste koosõppimine ei ole mitte pelgalt võimalik, vaid ka vastastikku kasulik. Sarnast koosõppiva kooli mudelit võiks omavalitsused kindlasti laiemalt rakendada. Eesti lastevanemate asemel teeksime siinkohal siis hoopis soovituse omavalitsustele: Avatud Kooli mudelit võiks näha kindlasti rohkem.

AK: Kõige üllatavam hetk/lugu/sündmus, mis Arturil Avatud Koolis õppimise jooksul ette on tulnud?

Artur asus Avatud Kooli õppima punasesse klassi ja selle klassi värvi teemadel on meil perekeskis olnud tükk seletamist. Nimelt Arturi väikese õe Marta, kes peaks paari aasta pärast kooliteed alustama, lemmikvärv on punane. Talle ei mahtunud kuidagimoodi pähe, et Arturil õnnestus kõikidest värvidest just tema lemmikvärvi klassi õppima asuda. Marta on praegu igatahes kaljukindlal seisukohal, et tema on kooliteed nõus alustama vaid ühel tingimusel: ta peab saama ka justnimelt punasesse klassi. Jääme siis lootma, et loosiõnn naeratab talle ja Martal õnnestub ühel ilusal sügispäeval samuti punase klassi ridades Avatud Koolis kooliteed alustada.

Mõnusad mahlased kultuurmustikad oma peenrast

AK: Mida tahaksite kõikidele teistele Avatud Kooli peredele öelda, mis aitaks praegustel segastel aegadel head tuju ja rõõmsat meelt üleval hoida?

Meie pere jaoks algas Arturi koolitee just sellisel segasel ja ebakindlal koroonaajal. Ega me ju teistugust kooliaega temaga polegi näinud, küll aga oleme distantsõpet omal nahal lühidalt tunda saanud.

Selle kõige valguses püüame hoida meele hästi avatud ning olla valmis pidevalt nii päeva- kui ka nädalaplaane ümber tegema, et vajadusel distantsilt õppida. Samuti oleme alati valmis väiksemagi haigusnähu puhul Arturi koju jätma, et võimalikult hästi kaitsta ülejäänud kooliperet ja toetada omalt poolt kontaktõppe jätkamist.

Oleme mõistnud, et avatult toimides ja olles valmis ootamatusteks, on ka kõigil peres vähem stressi ning kergem pideva ebakindlusega toime tulla. Eks ajad ongi sellised, et iga plaan ei pruugi realiseeruda, aga kui mõnigi nädal on läinud plaanipäraselt ja rutiinselt, siis see juba iseenesest on muutunud väärtuseks, mida varem niivõrd hinnata ei osanudki.