Õpetaja Kristine Tisleri lugu: “Imeline tunne on, kui oled saavutanud õpilasega nii sügava kontakti, et nad ka teismelisena ja ka väljaspool kooli tulevad sulle ikka ligi”

Kogukonnakooliks kasvamine

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meie lugude sarja järgmises loos saame tuttavaks Avatud Kooli õpetaja Kristine Tisleriga. Kui palusime tal end paari lausega kirjeldada, said paberile sellised read:

Meie perre kuuluvad:

ema Kristine on pärit Hiiumaalt, ehk nagu sealkandis öeldakse, olen itu. Ametilt olen Avatud Kooli 1. klasside klassiõpetaja ja samuti annan lastele projektõpet ja loovust. Mulle meeldib väga inimestega suhelda, looduses matkata, reisides avastada maailma ja kunsti teha!

isa Jüri on Tallinna poiss ning toimetab tööalaselt finants- ja investeerimismaailmas. Mulle meeldib raamatuid lugeda, maailma asjadega kursis olla, reisida, loodus, kultuur ja hea söök. Oskan hästi laulda ja erinevaid pille mängida.

Tütar Eia-Liisa (viiene) on Kalamajakas. Olemuselt siiras, avatud, mitmete huvidega neiu. Issi silmarõõm ja emme suur abiline. Meeldib kunst, tantsimine, muusika, kirjutamine, loodus, rabas matkamine.

Pesamuna Otto Johan (kahene) on samuti Kalamajakas. Olemuselt vaimukas, aus, hell, alati seiklusteks valmis. Meeldib muusika, raamatuid vaadata, tantsimine, kunst, loodus, autodega mängimine, suur matkasell.

Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Kristine ja tema pere lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt õpetajatelt vastuseid saada sooviksid, pane oma küsimused palun Sandrale teele sandra.jarv@avatudkool.ee.

Tere, Kristine! Väga tore, et oma toimetamisi täis päevadest aja võtsid, et meile natuke oma tegemistest rääkida. Saame lähemalt tuttavaks!

AK: Miks tahtsid õpetajana tööle asuda just siin?

Igal õpetajal on oma lugu, kuidas ta on Avatud Kooli jõudnud. Minu lugu on märksõnaga SAATUS.

Mina koos oma praeguste 1. klassi KÕP lastega “Sõbrapäeva pilt!” veebruar 2023.

Kohtusin Heleniga ühel konverentsil, kus tema tutvustas oma uue kooli kontseptsiooni ja nägemust ning mina päevasõna kasutamist keelekümbluses ja LAK-õppes, mida igapäevaselt rakendasin lasteaias õpetades.

Heleniga rääkisime sel päeval pikalt. Teda huvitas väga keelekümblus ja LAK ning mind tema uudne lähenemine kooliharidusele. Mind köitis just projektiõpe ja see sai ka üheks peamiseks põhjuseks, miks Avatud Kooli kasuks otsuse tegin.

Sellest saatuslikust kohtumisest sai alguse koostöö, mis on nüüdseks kestnud üle kuue aasta. Minust sai 2017. aastal Avatud Kooli 1. klasside õpetaja. Projektiõppe fänn olen kindlasti siiamaani. Saan igapäevatöös rakendada oma kogemusi keelekümbluses ja LAK õppes ning samal ajal ise õppida ja avastada projektiõpet.

AK: Millised lapsed käivad AKis?

Avatud Koolis käivad rõõmsad, mitmekülgsed, uudishimulikud ja eri kultuure/keeli austavad lapsed.

Perega Helsingis suvi 2022.

AK: Kui suurt rolli mängib sinu igapäevatöö juures keelekümblusfaktor/erineva emakeelega lapsed?

Enne Avatud Kooli olin seitse aastat keelekümblusõpetaja ning erineva emakeelega pered ja lapsed on mulle alati südamelähedased olnud.

Minu esimesed keelekümbluslapsed läksid sel aastal juba gümnaasiumi. 🙂 Olen olnud nii täis-, osalise- kui ka kahesuunalise keelekümbluse õpetaja. Õpetanud nii erineva keele- kui kultuuritaustaga lapsi.

Projekt “Loomad meie ümber” kirbukal koos kitsega, veebruar 2023.

Seega Avatud Kooli kontseptsioon on minu töö-raja igati loomulik jätk, ainult et liikusin ühtlasi edasi kooli-tasandile. Olen keelekümblus-metoodika austaja ja rakendaja pea 13 aastat ning olen väga õnnelik, et see põnev teekond just Avatud Koolis jätkub.

AK: Milles seisneb sinu jaoks AKis ja nö tavakoolis õpetamise vahe?

Mul pole tavakoolis õpetamise kogemust, aga tooksin Avatud Kooli tugevustena välja perede kaasatuse, keelekümbluse, projektiõppe, kujundava hindamise jms. Laste ja peredega on koolil kindlasti lähedased suhted.

Avatud Kooli õpetajad ei pane hindeid, vaid hindavad lapse panust, võimekust, oskusi, protsessi ja üleüldiselt õpilase igakülgset arengut. Suur osa on õppel nii paaris- kui grupitöödel.

AK: Miks AKi põhimõtted ja toimimisloogika sulle südamelähedane on?

Mulle väga meeldib, et kooli keskkonnas on võimalik kogeda erinevaid kultuure ja keeli ning tänu sellele laieneb kõikide asjaosaliste silmaring ja tolerantsus.

Õppetöö keskmes on laps, kelle arengut toetame igakülgselt läbi projektiõppe, baasainete, KIVA- ja VEPA-meetodite.

Perega Kadrioru Kunstimuuseumis 2021.

AK: Sinu senise AKi õpetajakarjääri kõige raskem hetk?

Koroonaga seoses 2019. aastal pandi kõik koolimajad kinni ja mindi üle koduõppele. Kohanemine ja päevapealt distantsilt õpetamine, oma õpilastest eemalolek… See oli kindlasti mu senise õpetaja-karjääri kõige raskem aeg.

AK: Aga kõige inspireerivam/meeldejäävam?

Raske on valida ainult ühte, kuna inspireerivat on mu igapäevases tööelus õnneks palju.

Tooksin siis äkki välja sellise mõtte: imeline tunne on, kui oled saavutanud õpilasega nii sügava kontakti, et nad ka teismelisena ja ka väljaspool kooli tulevad sulle ikka ligi ja suhtlevad sinuga igapäevastel teemadel. Nad jagavad sinuga siiralt oma rõõme ja raskeid hetkeid, isegi siis, kui sa pole juba aastaid nende õpetaja olnud. Vat see teeb küll südame soojaks!

Tegelikult üks lugu on ikkagi veel, mida tahaksin jagada.

Toimus tehnoloogiatund, kuhu olin palutud appi. Tunni teemaks oli heegeldamine. Märkasin ühte viienda klassi noormeest, kes oli väga pettunud, kuna tal ei tulnud heegeldamisel kett mitte kuidagi välja. Läksin ligi ja uurisin, milles mure. Ta ütles, et ei oska ja et talle meeldib hoopis ajalugu. Julgustasin teda, et ega ma ise ka väga hästi enam ei mäleta, kuidas see heegeldamine täpselt käib, aga proovime koos ja räägime selle juurde ajaloost.

Eia-Liisa ja Otto Johaniga Avatud Talude Päeval Pärnumaal, suvi 2022.

Pusisimegi koos heegeldada, kuni saime keti tegemise kenasti selgeks. Sinna juurde saime kaetud ka osakese Eesti ajalugu ning vahetasime muljed eesti keele õppimise teemadel.

Lõpuks sai mu vestluspartner hiilata kõige pikema ketiga. 🙂 Küll ta oli uhke enda üle ja mina olin uhke koos temaga. Hiljem olin ka talle ajaloo õpetajaks. Oleme siiani lähedased, tervitame ja suhtleme, kui juhuslikult kokku põrkame.

AK: Millest tunned oma töös kõige suuremat puudust?

Avatud Kooli oma koolimajast, mis on spetsiaalselt meie kooli vajadustest lähtuvalt ehitatud.

AK: Milline on AK viie aasta pärast?

Sama avatud, tulevikku suunatud, pidevas muutuses ja arengus koos ühiskonna ning kooli kogukonna arengu ja vajadustega. Ja seda kõike kindlasti oma koolimajas!

AK: Kui AK oleks inimene, siis milline? Kirjelda teda palun paari lausega.

Avatud Kool oleks kindlasti Pipi Pikksukk: uudishimulik, tugev, julge, leidlik, laia silmaringiga, sõbralik ja alati abivalmis. ERILINE JA AVATUD INIMENE!