Raskide pere lugu: “Näeme rõõmuga, et kooli juhid on muutustele jätkuvalt avatud ning kool lähebki ajas järjest paremaks”

Kogukonnakooliks kasvamine

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

SIIA TULEB PERE TUTVUSTUS

Mõnusat lugemist ning kui sul tekib nende lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt peredelt vastuseid saada sooviksid, pane oma pere küsimused palun Sandrale teele sandra.jarv@avatudkool.ee.

Tere, Karin, Rasmus, Natali, Hugo ja Stig. Saame lähemalt tuttavaks!

AK: Miks valisite Natalile just Avatud Kooli?

Eks ta loogiline ole, et kui oled ise kooli sihtasutuse üks asutajaliikmetest, siis paned lapsed ikka oma kooli. Natali käis esimese klassi VHKs ning tuli siis Avatud Kooli üle.

Hugo käis 2017. a. juba kolmandas klassis ning temal oli lihtsam ja loogilisem endisesse kooli jääda.

Stig on hetkel kolmene ning eeldatavasti läheb ka tema tulevikus Avatud Kooli.

AK: Kui suur oli teie pere hirm sihtkeele ees?

Suurt hirmu ei olnud. Pigem oli küsimus, et kas vene keeles on ka eesti keelt emakeelena rääkivatel lastel võimalik edukalt ained omandada. Eks see kogemus ongi näidanud, et eesti kodukeelega lastel on vene keeles õppida kindlasti palju keerulisem kui vene kodukeelega lastel eesti keeles.

AK: Kuidas Natalil sihtkeeles läheb?

Natali saab tundides hakkama ning see ongi peamine. Aga väljaspool kooli ta vene keelt ei kasuta – lihtsalt ei teki neid olukordi, kus seda väga vaja läheks.

AK: Kuidas suhtusid teie pere vanavanemad/sõbrad-tuttavad otsusesse Natali Avatud Kooli panna?

Ma arvaks, et positiivselt. Avatud Kooli idee juures oli palju uut ja positiivset ja põnevat.

AK: Kui teie perel oleks võime Avatud Kooli juures ühte asja muuta, siis mis see oleks ja miks?

Eks neid asju on mitmeid, mida parandada, aga näen rõõmuga, et kooli juhid on muutustele jätkuvalt avatud ning kool lähebki ajas järjest paremaks.

Usun, et peame leidma hea tasakaalu uuenduste ning läbiproovitud meetodite vahel. Esimestel aastatel keskendusime ehk liigselt oma eesmärgiks võetud uuenduste elluviimisele ning seda stabiilsuse ja selguse hinnaga. Nüüd oleme nii mõneski asjas leidmas head tasakaalu.

Näiteks esimestel aastatel õpilastele hindeid ei pandud, vaid anti ainult kirjeldavat tagasisidet. Selliselt võis kohati jääda selgusetuks, kui head teadmised siis lapsel tegelikult on. Nüüd oleme seda süsteemi muutnud. Jätkuvalt ei pane me õpilastele hinded 5-palli süsteemis, aga teadmisi hinnatakse 100% skaalal koos sisuliste kommentaaridega. See tagab, et õpilane saab objektiivsel skaalal aru, kus ta oma teadmistega asub ning saab ka teada, mida peaks ja saaks paremini teha.

AK: Võrreldes sinu kooliajaga, mis on Avatud Koolis õppimise juures kõige suurem erinevus?

Lapsekesksus. Aeg on edasi läinud ning ootused õpetajatele on kõvasti muutunud. Iga lapse eripäradega arvestamine, tema tunnetega arvestamine – see sotsiaalne pool on õpilase arenguks oluline ning seda teeme Avatud Koolis kindlasti hästi.

Teine oluline areng on toimunud õpetamise metoodikas. Mina mäletan, et eelkõige toimus õppimine nii, et õpetaja seisis klassi ees ning rääkis, õpilased kirjutasid selle vihikusse üles või vastasid õpetaja küsimusele. Selline otsene õpetamine on kindlasti ka täna osa õpetamisest Avatud Koolis, ga samas on õppimine niipalju muudki. Arutelud, paaris- ning rühmatööd, projektõpe, esitlused, väljasõidud, praktikumid – kõike seda minu ajal ei tehtud, aga mõeldes 21. sajandi võimekuste peale, on kõik eelpool mainitud väga olulised õpetamise viisid.

AK: Kas teie pere jaoks on midagi, mida tahaksid koolielu juures muuta või millest olete puudust tundnud?

Covidi-aeg tekitas ühtpidi oskuse distantsilt töötada ja õppida, teistpidi jälle lõhkus ära kogukonnatunde.

Soovin, et lapsevanemad tunneksid end rohkem koolipere osana. Ja see soovitus käib kindlasti ka meie pere kohta.

AK: Kõige tähtsam asi, mida teie pere tahaks kõikide Eesti lapsevanematega Avatud Kooli kohta jagada?

Usun, et Avatud Koolis saavad lapsed rikkaliku ja mitmekesise hariduse ning eluks vajalikud sotsiaalsed ja emotsionaalsed oskused.

AK: Kõige üllatavam hetk/lugu/sündmus, mis Natali Avatud Koolis õppimise jooksul ette on tulnud?

Mul on lihtsalt hea meel, et ka viis aastat hiljem tahab Natali jätkuvalt koolis käia ning pingutada. Et tal on koolis sõbrad ning rida lemmikõpetajaid, kellega ta hästi läbi saab.

AK: Mida tahaksite kõikidele teistele Avatud Kooli peredele öelda, mis aitaks praegustel segastel aegadel head tuju ja rõõmsat meelt üleval hoida?

Kevad pole enam kaugel! 🙂