Kogukonnakooliks kasvamine

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meie perede sarja järgmiseks pereks on perekond Celik. Türgis, Musta mere ääres Zonguldakis sündinud Mustafa tutvus Pariisis elades eestlanna Riinaga. Paar elas mõnda aega ka Istanbulis, alates 2008. a. on nende kodu Tallinnas. Peres kasvavad kaksikud tütred.

Riina töötab juba kümme aastat Türgi saatkonnas suursaadiku assistendi ja tõlgina. Mustafa on teleoperaator, töötades peamiselt ERRis, kuid lööb kaasa ka paljudes teistes teleprojektides. Ta on seda tööd teinud juba 1990-ndate lõpust, kui oli alles ajakirjanduse tudeng Istanbuli Marmara ülikoolis.

Riina, Mustafa, Helin ja Erin vastasid meie traditsioonilisele 10 küsimusele. Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Celikute lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt peredelt vastuseid saada sooviksid, pane oma pere küsimused palun Marisele teele maris.pajula@avatudkool.ee.

Tere, Riina, Mustafa. Helin ja Erin! Saame tuttavaks.

Avatud Kool (AK): Miks valisid (oma esimesele) lapsele just Avatud Kooli? 

Meie pere tegi valiku kakskeelse hariduse kasuks juba varem ja seda suuresti tänu õnnelikule juhusele, kui lapsi Kellukese lasteaeda registreerides pakkus direktor võimalust liituda pilootprojektina avatava keelekümblusrühmaga. Olime kohe nõus ja pärast nelja toredat aastat kakskeelses rühmas tundus Avatud Kool meile edasise haridusteena ainuõige valik.

AK: Kui suur oli teie pere hirm sihtkeele ees?

Tänu lasteaiast saadud positiivsele kogemusele ei olnud meil ausalt öeldes mingit hirmu. Olime vaat et liiga enesekindlad ja arvasime, et Helini ja Erini jaoks on esimene klass kindlasti väga lihtne. Nii see muidugi ei olnud, saime lapsi õppetöös palju toetada ning pingutada tuli tüdrukutel tegelikult kõvasti.

AK: Kuidas lastel sihtkeeles läheb?

Hästi läheb. Kõige tähtsam siinkohal on meie meelest see, et tüdrukutele väga meeldivad nende vene keele õpetajad ja tänu sellele ka venekeelsed tunnid. Näiteks projektide puhul pole see, mis keeles parasjagu üks või teine projekt toimub, üldse oluline.

Erini puhul on hästi tore näha, millise uhkusega ta räägib kodus, kuidas ʻOlgad’ andsid talle jälle tunnis vene lastele mõeldud raskemaid ülesandeid või soovitasid valida pikema luuletuse. Helin omakorda armastab kodus issit narrida, et too sõnagi vene keelt ei oska. Milline laps siis ei tunneks heameelt selle üle, et oled milleski oma emmest või issist parem!

AK: Kuidas suhtusid teie pere vanavanemad/sõbrad-tuttavad otsusesse oma lapsed Avatud Kooli panna?

Väga rahulikult ja pigem ikka tunnustavalt. Kuna meil kodus on kasutusel kaks keelt – eesti ja türgi –  siis ainus küsimus, mis paar korda tõstatus, oli mure, et kas neid keeli äkki laste jaoks liiga palju ei saa? Äkki peaksime uue keele juurdetoomise asemel keskenduma hoopis türgi keele arendamisele?

AK: Kui teie perel oleks võime Avatud Kooli juures ühte asja muuta, siis mis see oleks ja miks?

Helinile ja Erinile väga meeldib koolis käia, koolimajas õppida ja sõpradega mängida. Sel põhjusel pole iseseisva õppimise päevad meie kodus just liiga populaarsed.

AK: Võrreldes sinu kooliajaga, mis on Avatud Koolis õppimise juures kõige suurem erinevus?

Riina: Minu meelest on suurim erinevus projektipõhine õpe ja see, kuidas kogu õppetöö on juba esimesest klassist alates seostatud reaalse eluga. Helinile ja Erinile näiteks väga meeldis esimese aasta koduloomade-teemaline projekt, mis lõppes heategevusliku kirbuturuga. Selle projekti tulemusena jõudis lastele päris hästi kohale, et lemmiklooma võtmine on suur vastutus.

Ka kirbuturu korraldamisega kaasnes nii palju rohkem, kui lihtsalt võimalus mänguasju osta-müüa: taaskasutuse teema, heategevuse mõte ja teadmine, et minu panus on oluline ning mul on võimalus endast nõrgemaid aidata. Lisaks veel teadmine, et matemaatika aitab poe mängimise juures rahaga arveldada.

Samuti tuli mulle positiivse üllatusena, kui suurt tähelepanu pööratakse Avatud Koolis laste sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamisele. Väga meeldib see, kuidas kontaktõpetaja tundides nende teemadega iganädalaselt tegeletakse.

Mustafa: Minu koolikogemus Türgis oli Avatud Kooli omast väga erinev. Meie klassides oli ühe õpetaja kohta minimaalselt 40 õpilast ja see üks õpetaja õpetas lapsi kuni kuuenda klassini.

Iga lapsega eraldi tegelemine sellises olukorras ei tulnud kõne allagi. Pigem taheti, et kõik õpilased oleksid enam-vähem ühesugused, siis on nendega lihtsam majandada. Erinevad isiksused ja personaalsed soovid-tahtmised ei olnud selles süsteemis tähtsad. Muidugi ei olnud meil siis selliseid tehnoloogilisi võimalusi, mis tänapäeva lastel olemas on, mis muudavad õppimise protsessi lihtsamaks ning mõnusamaks.

AK: Kas teie pere jaoks on midagi, mida tahaksid koolielu juures muuta või millest olete puudust tundnud?

Meie laste kooliteed on algusest peale saatnud koroonavari koos kõige kaasnevaga – vanematele suletud kooliuks, kirjalik suhtlus ja virtuaalsed koosolekud. Eks otsesuhtlus ja -kontaktid ongi need, millest meie pere kõige teravamalt puudust on tundnud.

AK: Kõige tähtsam asi, mida teie pere tahaks kõikide Eesti lapsevanematega Avatud Kooli kohta jagada?

Riina: Kindlasti tahaksin jagada seda, et erineva keelelise ja/või kultuurilise taustaga lapsed saavad koos õppides ja toimetades kenasti hakkama. Kahes keeles õppimise tõttu ei jää ükski oluline teadmine omandamata ja kauba peale õpetab selline mitmekultuuriline keskkond lapsele tolerantsust.

Mustafa: Välismaalasena olen Eesti kohta kuulnud palju erinevaid jutte mitte-toimivast integratsioonist ja erinevate rahvustega seotud ajaloolisest taagast. Minu meelest on Avatud Kool selles mõttes väga suur samm õiges suunas, sest just läbi keele ja otsekontaktide on võimalik teineteist paremini mõista. Tahaksin väga, et kõik Eesti elanikud näeksid, et Avatud Kool on selle soovitud tulemuse saavutamiseks ideaalne valik ja vahend.

AK: Kõige üllatavam hetk/lugu/sündmus, mis teie pere lastel Avatud Koolis õppimise jooksul ette on tulnud?

Esimesena meenub kindlasti tüdrukute suur vaimustus hiljutiste projektitundide üle, kui külas käisid linnud, roomajad ja ämblikud. Sellised toredad ettevõtmised teevad ka kõige tavalisema koolipäeva põnevaks ja meeldejäävaks.

AK: Mida tahaksite kõikidele teistele Avatud Kooli peredele öelda, mis aitaks praegustel segastel aegadel head tuju ja rõõmsat meelt üleval hoida?

Avatud Koolis on suurepärane väärtuste süsteem ja õpetajad teevad väga head tööd nende edasiandmisel. Lapsevanematena võiksime proovida hoida just hoolivuse teemat pidevalt aktuaalsena, et see igal võimalusel ja viisil meie laste kaudu kooli üle kanduks!