Peeglid inimajus, mis määravad meie tsivilisatsiooni

Jäljendada tasub selleks, et kasvada ja areneda, mitte selleks, et end ära kaotada.

Naruto Anime

Autor: Lev Kardaš

Kui analüüsite hoolikalt ümbritsevat seltskonda, märkate, et teie sõprade ja tuttavate seas on üsna palju teiega sarnaste huvide, vaadete ja käitumisega inimesi. Kõige mugavamalt tunnete end nendega, kes mõtlevad ja käituvad nagu teie. Kuidas on võimalik, et inimesed leiavad ja meelitavad endasarnaseid oma ellu? See kõik on seotud peegelneuronitega. 

Kuidas need avastati?

Peegelneuronid avastati rohkem kui 70 aastat tagasi, kuigi tol ajal polnud teadlased veel teadlikud nende “peeglite” võimest. Need avastas Vernon Mountcastle, Ameerika neurofüsioloog, Johns Hopkinsi ülikoolist. Teadlane leidis ahvi ajust rakke, mis aktiveerusid, kui loom tegi erinevaid liigutusi. Sel ajal tunti neid rakke ainult motoorsete neuronitena.

1990. aastatel püüdsid Itaalia teadlased eesotsas Giacomo Rizzolattiga välja selgitada meetodeid, kuidas pärast ajukahjustust taastada inimeste motoorsed funktsioonid. Nad tegid makaakidega katse ja avastasid, et mõned neuronid aktiveerusid mitte ainult siis, kui ahv ise toimingut sooritas, vaid ka siis, kui ta nägi kedagi teist seda tegemas. Pärast seda juhuslikku avastust sündis hüpotees, et vaatleja ja esineja ajus aktiveeruvad samad närvivõrgud.

Peegelneuronite aeg 

Peegelneuronite avastamine vapustas teadlasi ja nad soovisid teada saada, kas inimese ajus on sarnaseid mehhanisme.

Kuulus India neuroloog Vileyanur Subramanian Ramachandran kasutas peegelneuronite aktiivsuse mõõtmiseks elektroentsefalograafiat. See on ohutu meetod, mille käigus inimese peanahale kinnitatakse elektroodid ja registreeritakse ajulained – nn müü-rütm (elektriliste potentsiaalide võnkumised ajukoore sensomotoorses piirkonnas).

Teatavasti on inimese puhkeolekus müü-rütmi signaali amplituud kõrge. See väheneb siis, kui teeme mõnda tegevust, näiteks liigutame kätt. Ramachandran leidis, et müü-rütmi aktiivsus väheneb mitte ainult siis, kui inimene liigutab oma kätt, vaid ka siis, kui ta vaatab, kuidas keegi teine ​​seda teeb. Kui inimene vaatas elutu objekti liikumist, näiteks inertsist põrkavat palli, siis müü-rütmi aktiivsus ei vähenenud.

Meie aju ei reageeri mitte ainult teiste inimeste liigutustele, vaid ka nende tunnetele ja emotsioonidele. Peegelneuronite aktiveerimiseks ei ole vahet, kas vaatlus on visuaalne, kuuldav või taktiilne. See tähendab, et nad aktiveeruvad igal juhul: kui teeme mõne tegevuse ise või näeme, kuuleme või tunneme, et keegi teine teeb samu tegevusi.

Üksteisemõistmise rakud ehk empaatia

Professor Marco Iacoboni, juhtiv kaasaegne neuroteadlane ja üks peegelneuronite uurimise pioneere, selgitab: “Peegelneuronid viitavad empaatiavõimele ja see on inimestele omane ajumehhanismide tasemel. See on suurepärane uudis, sest viimasel ajal on paljud teadlased kaitsnud seisukohta, et inimene on lihtsalt arenenud loom, kes võitleb ellujäämise eest, et ta on isekas ja enesekindel. Kuid oleme avastanud ajus süsteemi, mille olemasolu viitab sellele, et evolutsioon on meid varustanud erilise mehhanismiga. Primitiivsel kujul leidub seda ka teistel elusolenditel, kuid sellisel täiuslikul kujul ainult inimestel: me saame kaasa tunda. Üks meie aja suurimaid neuroteadlasi Vileyanur Ramachandran nimetas peegelneuroneid süsteemideks, mis määrasid tsivilisatsiooni.”

Kui tihti suhtled lähedaste sõpradega?

See küsimus puudutab otseselt peegelneuroneid: pideva stimulatsiooni puudumisel suhtlevad neuronid vähem efektiivselt. Et teisi inimesi hästi mõista, peate oma peegelneuroneid pidevalt sundima “liikuma” ja seda on parem teha koos inimestega, kellega tunnete end rahulikult ja lõdvestunult.

Sotsiaalne tõrjutus või ebameeldiv suhtlemine on organismile stressirohke. Sellises olukorras võib inimene hakata teiste inimeste kavatsusi ja emotsioone valesti tõlgendama. Aju tajub sellist suhtlust ohuna ja püüdleb enesesäilitamise poole, takistades uute närviühenduste teket (mis on vajalikud õppimiseks ja uue info omastamiseks).

Seetõttu annavad teadlased nõu: kui tahad end hästi tunda ja olla oma arengut toetavas keskkonnas, pead hoidma teistega positiivseid suhteid ning veetma rohkem aega hingesugulastega.

—————————————-

Allikad:
https://networking24.ru/networking/pora-vklyuchat-zerkalnye-nei-rony/#

https://www.gazeta.ru/science/2016/06/02_a_8276237.shtml?updated

https://topitalianscientists.org/tis/1502/Giacomo_Rizzolatti_-_Top_Italian_Scientist_in_Neurosciences_&_Psychology

https://www.kommersant.ru/doc/4155290

Epigraaf:

https://twitter.com/anime_quote6/status/1366648914334650370

Piltid:

töödeldud Pinterestist