Kogukonnakooliks kasvamine

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meie lugude sarja järgmises loos saame tuttavaks Avatud Kooli direktori Sandra Järvega. Kui palusime tal end paari lausega kirjeldada, said paberile sellised read:

“Mina olen Sandra. Naudin kultuure ja inimesi — nende tundma õppimist ning lugude kuulamist. Ilmselt on see ka põhjus, miks reisimine on minu põhiline n-ö hobi.

Kui varem pidasin enda elumotoks lauset “Vaid surnud kala läheb vooluga kaasa!”, siis 2023. aasta on näidanud, et elan (vähemalt praegu) oma elu endalt alati üht ja sama küsimust küsides: “Kui raske see siis ikka olla saab?”

Kokkuvõttes tundub mulle, et minus on kindlasti omajagu naiivset uljust ja kiiret mõtlemist, samas ka mõtlikkust ja pidevat analüüsimist.”

Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Sandra lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Kooli teistelt õpetajatelt vastuseid saada sooviksid, pane oma küsimused palun Sandrale teele sandra.jarv@avatudkool.ee.

Tere, Sandra! Väga tore, et oma toimetamisi täis päevadest aja võtsid, et meile natuke oma tegemistest rääkida. Saame lähemalt tuttavaks!

AK: Millega nö eelmises elus tegelesid?

Minu elu on alati olnud haridusmaastikuga seotud, aga väga kirev! Haridusellu jõudsin läbi vabatahtliku-tööle MTÜ YFU Eestis. Sain kiirelt aru, et minu süda kutsub justnimelt kooli, eriti teise kultuuritaustaga õpilaste juurde. Seega läksin väga teadlikult õppima humanitaarainete pedagoogikat ja juba bakalaureuse viimasel aastal kutsuti mind ajutiselt ühte imearmsasse maakooli asendusõpetajaks.

Ajutisest asendusest sai maakoolile kohaselt mitmeks aastaks paljude erinevate ainete õpetamine. Näiteks tegin ära ujumisõpetaja paberid ja olin muu hulgas kaks aastat ka kehalise kasvatuse õpetaja! 🙂

Maakoolis sain teha kõike – remontisin kolleegidega õpetajate tuba, käisime vallavalitsuses rahastusest rääkimas, korraldasime üleriiklikke mõttetalguid jnejne. Selle põneva elu kõrvalt alustasin õpinguid haridusinnovatsiooni õppekaval ning ka tööd Tartu Ülikoolis RITA-RÄNNE projektis mitmekultuuriliste koolimudelite loomise meeskonnas.

Vot see oli üks ütlemata huvitav protsess – sain lähedalt näha nii haridusmaastiku reaalsust kui uurida muu maailma parimaid praktikaid! Projekt sai läbi ja jätkasin TÜs õpetajahariduse nooremlektorina ning õpetasin nii tegevõpetajatele kui tudengitele õppimise toetamist ja juhtimist ning kultuuri- ja keeletundlikku õpetamist.

Seega – kogu mu eelmine elu on ikka ja alati olnud seotud kooliga ja reeglina ikka haridusmaastiku mitmel rindel! 🙂

AK: Miks Avatud Kooli põhimõtted ja -loogika sinu jaoks südamelähedane on?

Nimetan Avatud Kooli oma Südame Kooliks. Põhimõte, et erineva kultuurilise tausta ja emakeelega õpilased õpivad koos, ühes koolis ja ühes klassis, ühe õppekava alusel, on juba iseenesest see, mis minu jaoks väga oluline on!

Minu jaoks on südamelähedane ka see, et Avatud Kool on päriselt, mitte vaid sõnades, õpilasest lähtuv – nii juhtimises, õppekorralduses kui kõiges muus on kontrollküsimuseks alati “Mis õpilasele parem oleks?”. Lisa siia juurde veel tipptasemel projektõpe, äge lõimitud aine- ja keeleõpe ning imeilusalt sõnastatud väärtused ja ongi minu lemmikkool kogu maamunal valmis!

AK: Kas oli alguses hirmutav ka hakata tegema midagi täiesti uut haridusmaastikul või pigem võtsid seda põneva väljakutsena?

Olen kogu seda väärtuslikku kogemust algusest peale põneva väljakutsena võtnud. Loomulikult, eks iga uus algus on alati ka natuke hirmutav. Olen kõrvalt näinud erinevaid koolijuhte ja -pidajaid ning alati on olnud põnev mõelda, kuidas mina neile ettesattunud erinevates olukordades toimetaksin. Küll aga ei osanud ma kunagi arvata, et ühel ilusal päeval ühes ilusas koolis päriselt kõiki neid nö mõttemängude käigus sündinud ideid ja plaane rakendama saan hakata. Teinekord tundub reaalsus siiamaani veel veidi hirmutav, aga oluliselt rohkem on põnevat, arendavat ja rõõmupakkuvat!

AK: Kõige raskem hetk selle poole aasta jooksul?

Raskeid hetki on kindlasti olnud, aga need kipuvad tegelikult meelest minema. Näiteks on olnud keeruline, kui mõni töötaja on otsustanud meie juurest edasi liikuda. Vastusteta küsimused riiklikul tasandil võivad samuti rõhuvad olla, aga usaldan protsessi ja olen kannatlik. 🙂

Oluliselt paremini on meeles kõik need imeilusad hetked, kus erinevate klasside õpilased tulevad koridoris täitsa niisama kallistama või on mõne lapsevanemaga usalduslik ja edasiviiv nelja-silma vestlus.

AK: Aga kõige ilusam/inspireerivam?

Kõige inspireerivam on kindlasti olnud näha, kui soojalt ja avatult on Avatud Kooli meeskond mind ja õppeaasta jooksul liitunud kolleege vastu võtnud! Tunnen end siin päriselt väga hoitult!

Hullult inspireeriv oli näha, kuidas korraldati laste ja lastevanemate diskot – pisikesest juhuslikust mõttest said suured teod nagu võluväel.

AK: Milline on Avatud Kool 5 aasta pärast?

Aastal 2028 lõpetab Avatud Kooli meie neljas lend. Need õpilased, kes on praegu neljandas klassis. Oleme n-ö suureks kasvanud! Meil on oma koolimaja, mis on päriselt meie nägu ja tegu; meil on oma kindel meeskond ja uskumatult äge kogukond. Oleme kooli pidamises ja juhtimises veel teadlikumad ja targemad, aga lähtume esimeses jaos ikka õpilasest ja tema vajadustest. Julgeme teha muudatusi ning pidevalt edasi arendada.

Usun, et viie aasta pärast on Avatud Kool veel rohkem eeskujuks ja teerajajaks teistele koolidele, kellele saame jagada ajaga kogunenud teadmisi ning kogemusi. Loodetavasti oleme ka rohelisem kool ja prindime oluliselt vähem kui praegu.

Minu südamesooviks on aga, et Avatud Kool oleks oma kogukonnalaste koolitee alustamisel alati üks esimesi ja loogilisi valikuid!

AK: Kas Avatud Koolist saab kunagi ka gümnaasium?

Ei saa. Teeme tugevat ja ägedat põhikooli!

AK: Kui kaugel on uue hoone plaanid?

Uue hoone plaanidega teeme koos nõukoguga tihedalt koostööd, et juba lähikuudel saada konkreetsemad tulevikuplaanid paika. Stsenaariume on erinevaid ja kui on natukenegi selgus majas, küsime kindlasti kogukonnalt arvamust ja nõu!

AK: Kui Avatud Kool oleks inimene, siis milline? Kirjelda teda mõne lausega. 

Oh, Avatud Kool oleks üks jube põnev inimene! Arvan, et temas oleksid kombineeritud kogu maailma analüütilisus ja mõtlikkus särava entusiasmi ja tegutsemisjulgusega. Ta oleks kindlasti tolerantne ja mõistev, hooliv ja sõbralik. Pühendunud nii tegevustele kui inimestele enda ümber.

Seda inimest kirjeldaksid kindlasti hästi Avatud Kooli võtmepädevused – aktiivne õppija, tasakaalus isiksus, avatud kaaslane, iseseisev mõtleja ja isikupärane looja. Just sellega oleks ta eeskujuks nii mulle kui kogu kooliperele ja miks mitte ka kogu maailmale?! 🙂

Praegu on ta muidugi veel vaid 6-aastane. Mänguhimuline, uudishimulik, aga alati valmis õppima, arenema, katsetama! Vahel ta küll eksib (nagu me kõik), aga ta ei karda vigadest õppida ning alati jagub temas entusiasmi sirge seljaga edasi minna.

AK: Mida sooviksid jagada kogu Avatud Kooli perega?

Aitäh, Avatud Kooli pere, et olete mind nii soojalt vastu võtnud ja selle vastutusrikka ameti mulle usaldanud. Olen tänulik, et saan igapäevaselt toimetada nii ägedate inimestega ning mul on, kuhu alati toetuda. Koolielus tuleb ikka ootamatusi ja muutusi ette, aga nagu ajalugu on korduvalt näidanud – koos saame KÕIGEGA hakkama!

Seekord on meil Sandrale mõni küsimus rohkem, kuna oma küsimused Sandrale kui koolidirektorile tahtis väga esitada ka Valge klassi õpilane Lukas.

Lukas: Kuidas sulle sinu töö meeldib?

Mõnel päeval tahaksin katuselt karjuda, et mul on maailma kõige ägedam töö kõige ägedamas koolis. Mõnel päeval ütlen seda veidi vaiksemalt. 🙂

Lukas: Kas koolitoitu saaks paremaks teha?

Koolitoit on alati ja usutavasti pea igas koolis väga põletav teema. Kahjuks või õnneks hõlmab see teema endas väga palju erinevaid aspekte, mida arvesse võtta ning millest võiks teha täiesti omaette blogiloo, sest siin kõigi detailide väljatoomine läheks kindlasti liiga pikaks. Olen kindel, et saab paremini ja selleks, et paremini saaks, suhtleme tihti meie toitlustajaga ning anname neile nii enda kui laste-poolset tagasisidet. Õnneks on meil toitlustajaga väga vedanud – ta jaksab nii meid kuulata ja kaasa mõelda kui jooksvalt lahendusi leida!

Lukas: Kas mänguväljakute ala saaks laiendada?

Mänguväljakute ala saaks natukene veel laiendada küll ja see on ka mõne aasta perspektiivis plaanis. Veel tuleb naaaaatuke kannatlik olla!

Kiire lahendusena said meie kooli hoovi lapsevanemate ja kogukonna annetuste toel muretsetud uued ägedad mänguasjad ja vahendid, millega mõnusalt õuevahetunde sisustada.

Lukas: Millal hakatakse Avatud Koolis numbrilisi hindeid panema?

Päris traditsioonilisi numbrilisi hindeid me tõenäoliselt kunagi kasutama ei hakka. Küll aga kasutame alates 6. klassi teisest poolaastast protsenthindamist. See tähendab, et iga õpilane saab väga läbipaistva ja ausa tagasiside oma tööle, millest on võimalik päriselt aru saada, kuidas tal läks. Suhteliselt vähe-ütleva “3” või “4” asemel saavad  õpilased töödele ning Stuudiumisse näiteks “72%” või “89%”. See annab tehtud tööle palju selgema tagasiside ning ennetab muuhulgas ka hinnetel põhinevat sildistamist.