Ibruste pere lugu: “On tajutav, et lapsed on koolis motiveeritud õppima, õppimist peetakse lahedaks ja see ongi ehk selle kooli peamine tugevus.”
Kogukonnakooliks kasvamine
Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.
Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.
Me tähistame
Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.
Avatud Kooli lood
Meie perede sarja järgmiseks pereks on perekond Ibrus, kuhu kuuluvad ema Ulrike, isa Indrek, nende kaks last Joonas ja Mona ning eesti hagijas Ella.
Indrek Ibrus on meediainnovatsiooni professor Tallinna Ülikooli BFMis. Ta tunneb suurt rõõmu digitehnoloogiate ja kunstide, samuti kultuuri ja majandusteaduse ühendamisest. Ulrike Rohn on meediamajanduse ja -juhtimise professor Tallinna Ülikooli BFMis. Ulrike uurib teadlasena Euroopa ja Aasia meediaturge ja ettevõtete juhtimist ning naudib ka ise akadeemiliste organisatsioonide vedamist.
Joonas on 10-aastane lugemis-, kokandus- ja videomängude huviline noormees, kes ei jäta võimalusel vahele ühtki korvpallitrenni ning õpib juba aastaid ukulelemängu. Mona on 7-aastane noor daam, kes õpib usinalt nii tennise- kui viiulimängu, armastab joonistamist, meisterdamist, küpsetamist ning kõike magusat.
Ella on 9-kuune eesti hagijas, kes armastab kõige enam metsaskäike ja teiste koertega mängimist.
Ulrike, Indrek, Joonas ja Mona vastasid meie traditsioonilisele 10 küsimusele. Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Ibruste lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt peredelt vastuseid saada sooviksid, pane oma pere küsimused palun Marisele teele maris.pajula@avatudkool.ee.
Tere, Ulrike, Indrek, Joonas ja Mona! Saame tuttavaks.
Avatud Kool (AK): Miks valisite oma esimesele lapsele just Avatud Kooli?
Indrek: “Mäletan selgelt üht lühikest autosõitu ja juhuslikult avatud autoraadiot, kus andis intervjuud Avatud Kooli avamist sel hetkel veel kavandav Rasmus Rask. Kõik, mida Rasmus tookord rääkis projektiõppest ja keelte kümblusmeetodil õppimisest tundus mõistlik ning äge.”
Nii jäigi Avatud Kooli nimi meie perele kõrva ja hakkasime kooli tegemistel silma peal hoidma. Kui kolm aastat tagasi tuli aeg esiklaps Joonas kooli panna, siis langeski meie esmane valik kindlalt Avatud Kooli kasuks. Seda enam, et kool oli vahepeal kolinud Pelgulinna, meile meeldivalt lähedale. Õnneks läks meil ka vastuvõtu-loosiga hästi.
Joonas käis tegelikult eelnevalt ühe kesklinna nn eliitkooli eelkoolis ja sestap tegime inertsist paari kesklinna kooli ka sisseastumiskatsed. Üks noist koolidest pakkus Joonasele kohta, mis tekitas ootamatult raske otsustamishetke – valida tuli üheltpoolt vanamoodsa, kuid ennast tõestanud õpimudeli ning innovatiivse ja tõenduspõhise, kuid ka suhteliselt järeleproovimata mudeli vahel. Lõplik otsus tuli tol hetkel üsna raskelt, kuid kui see Avatud Kooli kasuks lõpuks tehtud sai ja kesklinna koolile ära ütlesime, valdas meid ootamatult suur kergendus – olime kindlad, et tehtud otsus oli õige.
Kõik hilisem on seda ainult kinnitanud.
Distantsõppe perioodil oli tänuväärne võimalus vahetumalt kõrvalt näha, kuidas erinevate aineteadmise omavaheline kombineerimine ja praktiline rakendamine on projektõppes väga leidlikult läbi mõeldud. Praegu kolmandas klassis käiva Joonasel hakkab ka vene keel korralikumalt suhu tulema. On tajutav, et lapsed on koolis motiveeritud õppima, õppimist peetakse lahedaks ja see ongi ehk selle kooli peamine tugevus.
Sellelt pinnalt ei kahelnud oma teise lapse, praegu esimeses klassis käiva Mona puhul hetkekski – tema puhul oli Avatud Kool lihtne valik. Peale paarikuist koolis käimist oskas Mona ise vaid kahjatseda, et kõik lapsed ei saa Avatud Koolis käia, sest see on lihtsalt nii lahe ja parim koht.
AK: Kui suur oli teie pere hirm sihtkeele ees?
Hirmu tegelikult väga ei olnud. Meie pere on algusest peale olnud kolmekeelne. Isa räägib lastega eesti keeles, ema saksa keeles ja omavahel räägivad vanemad inglise keeles, mida lapsedki on tasapisi üsna hästi mõistma hakanud.
Et olime juba kogenud, kuidas lastel keelekeskkonnas keelte omandamine käigu pealt tuleb, ei kahelnud me ka selles, et vene keel koolis kümblusmeetodil hästi omandatav on. Eeldatavalt oluliselt paremini, kui kuivalt grammatikareegleid tuupides.
AK: Kuidas lastel sihtkeeles läheb?
Esimesel sügisel oli hetki, kui Joonas muutus venekeelsetes tundides kärsituks, aga sellest saime peatselt üle. Avastasime üsna kiirelt, et keele omandamiseks peab laps saama tuge ka kodus – kui hakkasime Joonast ja hiljem Monat suunama kodus venekeelseid multifilme vaatama, spetsiaalseid keeleõppe rakedusi kasutama või ka venekeelseid koomikseid lugema, väljendus see kärmelt ka paremas tagasisides koolist.
Mona tundub hetkel üsna nautivat uue keele avastusrõõmu – kodus kohe ütleb, kui teab mõnd asjakohast venekeelset sõna või väljendit.
AK: Kuidas suhtusid teie pere vanavanemad/sõbrad-tuttavad otsusesse Joonas just Avatud Kooli panna?
Vanavanematele tuli me otsus ootamatuna, kuid leidis kiirelt mõistmist ja heakskiitu. Pigem on kahtlusenoote kuulda olnud sõprus- ja tutvusringkonnast. Samas on tajutav ka, et Avatud Kooli ja tema mudeli maine on hea ning praeguseks juba üsna levinud.
AK: Kui teie perel oleks võime Avatud Kooli juures ühte asja muuta, siis mis see oleks ja miks?
Ilmselt oleks see kooli jaoks spetsiaalselt ehitatud maja – loodame väga, et lapsed saavad peatselt õppida selleks otstarbeks ehitatud kaasaegsetes ruumides. Et juurde tuleks ka suurem hooviala – arvestades iga-aastaselt kasvavat õpilaste hulka.
AK: Võrreldes teie kooliajaga, mis on Avatud Koolis õppimise juures kõige suurem erinevus?
Vormilises plaanis peitub suurim erinevus kindlasti projektõppe ning keelekümbluse meetodite rakendamises, kuid peamine muutus on hoopis äkki meelsus – teatud hoolivus ja igaühe erilisuse mõistmine. Õpilastesse suhtutakse koolis kui kaaslastesse õppimise teekonnal, õppimine peab olema huvitav ja tore.
Meie jaoks on lisaks väga oluline ka kooli fookus koostööoskuste arendamisel. Ülikooli õppejõududena näeme, kuidas üliõpilased hakkavad alles ülikoolis õppima laheduste leidmisele orienteeritud meeskonnatööd ning kui raskelt see siis kätte tuleb. Samas tuleb päriselus enamasti just meeskondades töötada ja Avatud Koolis hakatakse seda õppima kohe esimeses klassis. Seejuures on eriti tore, et õpitakse nii tulemusi esitlema, kui kriitiliselt tehtud vigu analüüsima.
Eriliselt sümpaatne on Avatud Kooli rõhuasetus tähistamisel – nii igaühe saavutuste märkamine ja tähtsustamine, kui ka näiteks projekti lõpetamise ühine tähistamine. Meile väga meeldib ka see, et koolis on psühholoogidest tugimeeskond, kes aitavad lahendada lastel ettetulevaid isiklikke raskuseid kui kohati ikka ettetulevaid pingelisemaid omavahelisi suhteid.
AK: Kas teie pere jaoks on midagi, mida tahaksid koolielu juures muuta või millest olete puudust tundnud?
Arvestades pandeemiaaja segadusi on vaid imekspandav, kuidas kool on kõikide kaasnevate väljakutsetega väga paindlikult, pikameelselt ja targalt hakkama saanud. Ses kontekstis on iga väike puudujääk tegelikult pigem tühine. Loodame, et keeruline aeg saab peatselt läbi, kuna paratamatult ei toimi näiteks keelekümblus distantsõppe perioodidel ideaalseimal viisil.
Kool on soovitanud peredele ka nn tandempaaride loomist – et venekeelsed ja eestikeelsed lapsed veedaksid ka väljaspool kooli koos aega ja õpiksid vastastikku üksteisel külas käies keelt. See on olnud hea mõte, aga vanematel on seda iseseisvalt ikkagi keerukas korraldada. Siin võiks asjade edenemise huvides koolil mingi suunav ja koordineeriv roll olla.
AK: Kõige tähtsam asi, mida teie pere tahaks kõikide Eesti lapsevanematega Avatud Kooli kohta jagada?
Lisaks eelpool öeldule iseloomustab Avatud Kooli personali meie hinnangul teatud leidlik ja lahendusi otsiv vaim.
Oli silmatorkav, et kui 2020 kevadel oli vaja vaid mõne päevaga leida koolile distantsõppe mudel ning kui teiste koolide lapsed ja lapsevanemad osalesid õppes vaid üsna piiratud viisidel, siis Avatud Kool sai paari päevaga tervele koolile Google Classroomi püsti. Ja mitte ainult niisama püsti, vaid see täitus kiirelt uue ja vägagi leidlikult loodud õppevaraga.
Kool on leiutanud selliseid endale sobivaid uusi vorme aina juurde – alates huvikoolist, nüüd ka muusikakoolist kuni lugemiskonverentsi ja üsna eripäraste pidudeni välja.
AK: Kõige üllatavam hetk/lugu/sündmus, mis lastel Avatud Koolis õppimise jooksul ette on tulnud?
Ühtki suurt üllatust ei oskagi eraldi välja tuua, aga mikroüllatusi on olnud mitmeid. Näiteks on esimeste klasside esimeseks projektiks vanematele kooli tutvustava ekskursiooni läbiviimine. Kui Joonase ekskursiooni vaatame läksime, oli kõnekas, et lastele oli esinemishirmust üle saamiseks kätte jagatud stressipallid. See kõneles korraga nii hoolivusest kui ka sellest, et kõik detailid on lõpuni läbi mõeldud.
Üllatusi on toonud ka Avatud kooli huviringid. Näiteks meie pere mõlemad lapsed avastasid, et just kokandusring on nende jaoks see kõikse ägedam. Joonas absoluutselt tingimata tahab laulukooris käia ja on valmis selle nimel hommikuti lausa varem kooli minema. Või et kolmanda klassi lapsed organiseerisid ise lugemisringi, kus samuti tuleb alati kohal olla.
AK: Mida tahaksite kõikidele teistele Avatud Kooli peredele öelda, mis aitaks praegustel segastel aegadel head tuju ja rõõmsat meelt üleval hoida?
Praegune segane aeg saab kindlasti peatselt mööda ja siis saame jälle kooli kogukonnapidudel kokku!