Rotaride pere lugu: “Avatud Koolil on olemas nii keelekümblust ja sihtkeele omandamist soodustav keskkond kui postiivne, last julgustav õhkkond.”

Kogukonnakooliks kasvamine

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meil on hea meel tutvustada meie Avatud Kooli lugude sarja järgmist perekonda, saage palun tuttavaks – perekond Rotar.

Olesja on hariduselt politoloog ja pianist. 10 aastat (2009-2019) andis ta koos abikaasa Dani ja toreda meeskonnaga välja pro bono kultuuriajakirja PLUG (plug.ee). PLUGi egiidi all sündis VDRUG, kaasaegse Eesti vene kultuuri festival, mis on olnud edukas Tallinnas, Moskvas ja Nižni Novgorodis ning loodab peagi vallutada ka Jekaterinburgi.

Samamoodi 10 aastat töötas ta Tallinna Ülikoolis erinevate projektide kallal. Täna tegutseb Olesja Avatud Kooli huvikooli juhina ning samuti toimetab/tõlgib erinevate kultuuriprojektide, sealhulgas Fotografiska ja Narva Art Residence’i näituste tekste.

Dan on muusik, copywriter, tõlkija, ajakirjanik ja luuletaja. Praegu töötab ta Euroopa Komisjoni esinduse Eestis Facebooki toimetajana ning Tallinn Music Weeki ja Station Narva festivali kommunikatsioonispetsialistina. Lisaks annab ta kontserte, kirjutab luulet, tõlgib kaasaegset kunsti ja kinnisvara puudutavaid tekste ning tema kirg on analoogkaameraga hetkede jäädvustamine fotodeks.

Georgi ehk Goša saab 18. veebruaril 11-aastaseks. Ta õpib Avatud Kooli 4. klassis; armastab jalgpalli, Marveli universumit ja Depeche Mode’i, DDT, Kino ja Yanka Diagileva muusikat.

Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Rotaride lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt peredelt vastuseid saada sooviksid, pane oma pere küsimused palun Marisele teele maris.pajula@avatudkool.ee.

Tere, Olesja, Dan ja Goša! Saame tuttavaks.

Avatud Kool (AK): Miks valisite oma lapsele just Avatud Kooli?

Olesja: Ega meil palju valikuid kahjuks laual ei olnud.

Välistasime eestikeelse kooli, kuna meie pere jaoks on oluline, et laps suudaks end oma emakeeles hästi väljendada ning valdaks ka kirjakeelt (vene keele graamatika on keeruline asi).

Välistasime venekeelse kooli, kuna mäletame enda kooliajast nii mõndagi korda, kui õpilast just kõige inimväärsemalt ei koheldud. Sõprade juttude põhjal ei ole selles vallas tänaseks kahjuks kuigi palju muutunud.

Nii et tegelikult oli Avatud kool kõike ülaltoodut arvesse võttes meie pere jaoks just see üks ja ainus õige variant.

Goša: “Lähme palun suusatajale ja ma näitan teile kõike seda, mida liikumise tunnis ära olen õppinud!”. Pildil on lisaks Gošale tema klassikaaslane Mia ning onutütar Ly-Melody.

AK: Milline on teie pere kodune keel ning millal/kuidas Goša esimest korda sihtkeelega kokku puutus?

Olesja: Kodus suhtleme ja viskame nalja vene keeles. Muusikat kuulame palju erinevates keeltes sh inglise keeles. Goša esimene kokkupuude eesti keelega toimus lasteaias, aga sügavam tutvus pärineb ikkagi Avatud Koolist.

AK: Kui suur oli teie pere hirm sihtkeele ees?

Dan: Erilist hirmu tegelikult ei tundnudki, sest Avatud Kool tundus meile kohe algusest peale selline positiivne multikultuurne keskkond, kus lapsed saavad aktiivse keelekümbluse kogemuse ilma kaasnevate traumadeta.

Arvan, et sihtkeele õppimisel on väga oluline, võib isegi öelda, et määrav roll last ümbritseval keskkonnal ja õhkkonnal. Laps ei tohiks kunagi karta esitada küsimusi, kui ta millestki aru ei saa, tunneks ennast antud tingimustes kindlana. Avatud Koolil on olemas nii keelekümblust ja sihtkeele omandamist soodustav keskkond kui postiivne, last julgustav õhkkond.

Käime tihti Narvas ja Narva-Jõesuus, kus elavad meie sõbrad. Väga soovitame seda kanti Avatud Kooli eestikeelsetele peredele, et nende lapsed saaksid võimaluse vene keelt harjutada =)

AK: Kuidas Gošal sihtkeeles läheb?

Olesja: Tegelikult on eesti keel praeguseks Goša lemmikaine. Selle eest tuleb kindlasti tänada selliseid fantastilisi õpetajaid nagu Evelina, Kai-Liis ja Karin. Õnneks pole Goša kunagi häbenenud rääkida täpselt nii hästi või halvasti, nagu tal see parasjagu välja tuleb ning ta ei muretse selle pärast, et võib rääkimise käigus vigu teha.

Esimesed laused hakkasid tulema teises klassis, kolmandas klassis tundis ta end juba üsna kindlalt ja nüüdseks loeb ta mõnikord täiesti vabatahtlikult eesti keeles isegi laste detektiivilugusid.

Projektitundidega on siiamaani veidi keerulisem, kuna seal on kasutusel palju spetsiifilist sõnavara, aga kamba peale saame kõigega hakkama. 🙂

AK: Kuidas suhtusid teie pere vanavanemad/sõbrad-tuttavad otsusesse oma laps Avatud Kooli panna?

Olesja: Vanavanemate esimene küsimus oli “Miks? Mis tavalisel koolil viga on, et te Gošat sinna ei või panna? Ja kõigele lisaks on see kool veel nii kaugel (elame kesklinnas)!” Seega vanavanemate toetust meil alguses ei olnud, kuid ega see meid takistanud 🙂 Eks siin on vaja arvestada sellega, et meie vanemad kasvasid ülesse täiesti teistsuguses kultuuriruumis, kus kool tähendab eelkõige reegleid, distsipliini ja raamatuteadmiste pähetuupimist.

Isa bändi Lemon Trees fänn

Minu jaoks on kool aga alati olnud eelkõige keskkond, kus lapse isiksus saab areneda. Meie pere sõbrad olid kohe algusest peale veidi kadedad (ja on seda siiani), et Gošal on õnn käia nii progressiivse suhtumisega koolis.

AK: Kui teie perel oleks võime Avatud Kooli juures ühte asja muuta, siis mis see oleks ja miks?

Olesja: Julgemini annaksin lastele kodutöid nendes ainetes, kus parasjagu oleks vaja kiiremat arengut. Ehk et 1.-2. klassis võiksid lapsed saada kodutöid sihtkeeles; 4.-5. klassis võiks anda rohkem ülesandeid matemaatikas ja inglise keeles jne.

AK: Võrreldes teie kooliajaga, mis on Avatud Koolis õppimise juures kõige suurem erinevus?

Dan: Avatud Kool on kindlasti isiklikuma lähenemisega, laste suhtes lugupidavam ning peenetundelisem. Aineid omandatakse pigem suhtlemise kui kuiva tuupimise kaudu.

Suur erinevus on ka selles, et kõikvõimalikele probleemidele otsib kool alati lapsesõbralikke lahendusi, et lapsel oleks võimalus näidata lisaks omandatud teadmistele ka oma isiksust ja hinge, mis kindlasti lisab talle tubli portsu enesekindlust.

AK: Kas teie pere jaoks on midagi, mida tahaksid koolielu juures muuta või millest olete puudust tundnud?

Dan: Mind panevad teinekord muretsema laste omavahelised tülid ja kaklused ning nende võimalikud tagajärjed. Võib-olla tuleks koolil veelgi enam tähelepanu pöörata sellele, et lastevahelisi konflikte miinimumini viia.

AK: Kõige tähtsam asi, mida teie pere tahaks kõikide Eesti lapsevanematega Avatud Kooli kohta jagada?

Dan: Mulle meeldib väga kooli ja õpetajate lugupidav suhtumine lastesse ning neile õppimiseks toetava keskkonna loomine. Kui lapsed ei karda, et neid ei mõisteta, ei karda nad ka tegeleda ebastandartsete vastuste otsimisega. Selline koolipoolne lähenemisviis sobib meie perele ideaalselt ning on suur panus tervema ja võrdsema ühiskonna loomisesse.

AK: Kõige üllatavam hetk/lugu/sündmus, mis Gošal Avatud Koolis õppimise jooksul ette on tulnud?

Olesja: Ausalt öeldes on minu jaoks kõik, mis Avatud Koolis toimub, üks suur ime ja üllatus.

Näiteks tuleb kohe meelde, kuidas õpetaja Evelina ütles pärast 1. klassi alguses, et Goša oli kasutanud ühe teda abistanud klassikaaslase kohta sõna “võlur”. Evelina oli sõnavalikust võlutud ning minul olid liigutusest pisarad silmas, kuidas ometigi on üks õpetaja nii tähelepanelik, et suudab märgata isegi sellist pisiasja!

Veel üks huvitav tähelepanek: suvevaheajal räägib Goša sageli uhkelt oma uutele tuttavatele, et ta õpib Avatud Koolis, kus tema arvates on kaks peamist erinevust “tavalise” kooliga võrreldes: et ei ole klassikalisi kodutöid ja ei panda hindeid. Ta ei maini kunagi, et tema klassis on eri emakeelega lapsi, sest ta on sellega harjunud ning avatud suhtlemiseks erineva keele ja päritoluga inimestega.

Ja muidugi ei saa mainimata jätta Marveli superkangelastest rääkivaid dialooge inglise keele õpetaja Peteriga, mille mõistmisel tulevad appi nii pildid, kehakeel kui eestikeelsed sõnad.

AK: Mida tahaksite kõikidele teistele Avatud Kooli peredele öelda, mis aitaks praegustel segastel aegadel head tuju ja rõõmsat meelt üleval hoida?

Dan: Ärge kartke olla oma lastega sõbrad. Ärge olge neile ainult lapsevanem, vaid ka vanem sõber.