Kogukonnakooliks kasvamine

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meie perede sarja järgmiseks pereks on perekond Kortšagin. 

Darja töötas EASi Toetuste keskuses arendusspetsialistina, praegu on tema täiskohaga tööks pisitütar Anna, kes ema abiga igapäevaselt üha enam maailma avastab. Aleksei töötab tarkvaraarendajana. Anton õpib Avatud Koolis kolmandas klassis ja väike peretütar Anna naudib kõigi eelmainitute jäägitut tähelepanu ning läheb kooli alles pärast seda, kui Anton selle lõpetab.

Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Kortšaginite lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt peredelt vastuseid saada sooviksid, pane oma pere küsimused palun Marisele teele maris.pajula@avatudkool.ee.

Tere, Darja, Aleksei, Anton ja Anna! Saame tuttavaks.

Avatud Kool (AK): Miks valisite oma lapsele just Avatud Kooli? 

Darja: “Kuulsime Avatud Koolist esimest korda 2017. aastal ning meie pere lähem sõprus Avatud Kooliga sai alguse sellest, kui panime Antoni AKi huvikooli robootikaringi. Ajal, mil poeg huviringis tegutses, jalutasin kooli koridorides ringi, vaatasin laste joonistatud plakateid ning imetlesin ägedaid projektiteemasid ning laste väljendusoskust eesti ja vene keeles. Mulle on väga hingelähedane Avatud Kooli loogika, kus eesti ja vene lapsed saavad ühiselt ja üksteiselt õppida ning lisaks saab omandatud eesti, vene ja inglise keel.

Lisaks oli mul tugev kõhutunne, et sellise uuendusliku kooli valivad oma laste jaoks tolerantsed ja laia silmaringiga pered, kes teavad, et erinevus rikastab ja kes ei karda proovida uusi asju.

Koolimineku ajaks oli Antonil tegelikult eesti keel juba suus, aga meie pere kindel soov oli ka tema emakeeleoskust edasi arendada, seetõttu oli Avatud Kool meie pere jaoks parim valik.”

AK: Milline on teie pere kodune keel ning millal/kuidas Anton esimest korda sihtkeelega kokku puutus?

Meie kodune keel on küll vene keel, aga kuna Anton läks kolmeaastasena eestikeelsesse lasteaeda, sai eesti keel talle enne kooli algust kenasti selgeks.

AK: Kui suur oli teie pere hirm sihtkeele ees?

Hirmu ei olnud, kuna Antonil oli eesti keeles tugev põhi all: kooli minnes oskas ta eesti keeles kenasti lugeda ja lihtsamaid lauseid ka kirjutada. Esimeses klassis sai see talle võib-olla isegi natuke saatuslikuks, kuna Anton oli väga enesekindel ning arvas, et ega tal enam õppida vaja polegi, sest ta oskab juba nagunii kõike. 🙂 Eks ta ühel hetkel sai aru, et tegelikkuses see päris nii ikka pole, aga tänu keelebarjääri puudumisele sai ta väga kiiresti eestlastest klassikaaslastega suurteks sõpradeks.

AK: Kuidas Antonil sihtkeeles läheb?

Eesti keeles läheb väga kenasti. Suuremaks pähkliks ja parajaks väljakutseks on osutunud hoopis vene kirjatähtedega kirjutama õppimine, sest Antoni arvates on vene tähestik palju keerulisem kui eesti oma.

Nüüd kolmandasse klassi jõudnuna läheb tal õnneks ke vene kirjakeelega paremini ja mõlemas keeles kirjutamine tuleb juba üsna hästi välja.

AK: Kuidas suhtusid teie pere vanavanemad/sõbrad-tuttavad otsusesse oma laps Avatud Kooli panna?

Kõik pereliikmed, sõbrad-tuttavad on olnud väga mõistvad ning suhtumine olnud läbivalt hea. Meid ümbritsevatele inimestele on väga meeldinud mõte kakskeelsest koolist ning sellest, et lisaks sihtkeelele saab Anton õppida ka oma emakeeles.

AK: Kui teie perel oleks võime Avatud Kooli juures ühte asja muuta, siis mis see oleks ja miks?

Sooviksime väga seda, et Avatud Kool hakkaks laste loovtöödest virtuaalseid näituseid korraldama. Sel viisil saaks palju suurem ring inimesi näha, kui ägedad, huvitavad ja ilusad teaosed kooliseinte vahel sünnivad.

Lisaks unistame sellest, et kool innustaks lapsi veelgi rohkem oma mugavustsoonist välja astuma ning pidevalt uusi asju proovima: uusi põnevaid tegevusi/huviringe, ikka selleks et arendada laste erinevaid külgi. Samuti võiksid õpetajatel kiiremini edasijõudvatele lastele olla alati pakkuda raskemad lisaülesanded.

AK: Võrreldes teie kooliajaga, mis on Avatud Koolis õppimise juures kõige suurem erinevus?

Esimene meeldetorkav erinevus on kindlasti see, et õpilased ütlevad õpetajatele “Sina”. Meie kooliajal (ja vene kultuuris laiemalt) pöörduti täiskasvanute poole alati “Teie” vormis ning alguses tundus Avatud Koolis tavapärane sinatamine meie jaoks harjumatu.

Samas lastel ei teki sinatamise/teietamisega üldse mingit probleemi ja ülitore on kõrvalt vaadata, kui soojad suhted õpetajatel lastega on. Hirmu lapsed õpetajate ees kindlasti ei tunne, aga austust jagub küll ja veel.

Meeldib väga ka see, kuidas õpilastele räägitakse empaatiast, emotsionaalsest intelligentsusest; sellest, kuidas oma negatiivsete emotsioonidega toime tulla ja kuidas hoida kooli kiusamisvabana. Kusjuures eriti põnev on, et õpetatakse mitte ainult lapsi, vaid paralleelselt alati ka lapsevanemaid. Enda kooliajast küll ei meenu, et kool oleks lastevanematele koolitusi korraldanud, kuigi vajadus selleks oli tollal kindlasti suurem kui praegusel internetiajastul, mil paljud teadmised on asjast huvitatu jaoks ainult paari kliki kaugusel.

AK: Kas teie pere jaoks on midagi, mida tahaksid koolielu juures muuta või millest olete puudust tundnud?

Tunneme aina teravamat puudust kooli puhvetist. Kaaluda võiks näiteks iseteeninduslikku, tervisliku valikuga koolipuhveti loomist. Koolipäevad venivad iga kooliaastaga järjest pikemaks ja oleks hea, kui laps saaks endale koolist tervisliku vahepala osta.

Anton andis just teada, et tema tahaks puhvetis loomulikult ka sõõrikuid näha…

AK: Kõige tähtsam asi, mida teie pere tahaks kõikide Eesti lapsevanematega Avatud Kooli kohta jagada?

Meie pere kogemusele tuginedes julgeme väita, et õppimine Avatud Koolis on stressivaba. Tänu sellele ei hirmuta lapsi ka kontrolltööde tegemine või klassi ees luuletuste ettelugemine, sest need aspektid on õppeprotsessi loomulikud osad ja toetavas kooliperes ei teki ühegi ülesande ees põhjendamatut hirmu.

Avatud Koolis õppides ei pea kartma ka distantsõpet. Kool on kiiresti kohanenud ning suutnud esimesest koroona-aastast alates luua nii hea, mitmekülgse ja õpilast toetava keskkonna, kus õppimine on loogiline ja arusaadav. Tänu sellele ei tekita mõte võimalikust distantsõppele minekust ei lastes ega vanemates hirmuhigi ega suurt paanikat.

AK: Kõige üllatavam hetk/lugu/sündmus, mis Antonil Avatud Koolis õppimise jooksul ette on tulnud?

Teise klassini oli Anton nõus lugema vaid koomiksikogusid ja Minecrafti käsiraamatuid. Siis aga palus õpetaja igal lapsel lugemiseks välja valida ühe Ilmar Tomuski raamatu. Kooli poolt anti lastele valiku lihtsustamiseks tabel, kus Tomuski raamatud erinevate raskusastmetena välja olid toodud. Lisaks panid lapsed tabelisse kirja, millise raamatu keegi valinud oli.

Meie suureks üllatuseks sukeldus Anton sellest hetkest raamatute maailma ning luges lisaks kohustuslikule ühele raamatule läbi peaaegu kõik Ilmar Tomuski lasteraamatud, mis raamatukogus saadaval olid.

Ja nii saidki koomiksid troonilt tõugatud.

AK: Mida tahaksite kõikidele teistele Avatud Kooli peredele öelda, mis aitaks praegustel segastel aegadel head tuju ja rõõmsat meelt üleval hoida?

Mõelge, kui tore on see, et lastele koolist koduseid ülesandeid kaasa ei anta! Peale kooli ja huviringe jääb niimoodi veel üsna palju aega sõpradega suhtlemiseks või niisama puhkamiseks.

Nautige seda aega, mil lapsed on veel väiksed ja õpivad enamuse ajast koolis, mitte kodus, ja leidke võimalusi, et nad saaksid pärast kooli omavahel suhelda ega kardaks seda teha ka sihtkeeles!