Julgete pere lugu: “Oleme väga seda usku, et lisaks raamatutarkusele on vaja õppida ka emotsionaalset intelligentsust, empaatiat, sotsiaalseid oskusi.”

Kogukonnakooliks kasvamine

Avatud Kool kannab uhkusega kogukonnakooli staatust ning lisaks lastele-õpetajatele on meie kogukonna väga oluliseks osaks ning tugevaks taustajõuks pered. Perede abiga sünnivad näiteks ägedad üritused, saavad värske värvi koolimaja seinad ning valmib videojäädvustus laste tegemistest.

Meie kool kasvab iga aastaga suuremaks, kuid tahame ikka ja alati jääda oma vaimsuselt hubaseks kogukonnakooliks, mille liikmed üksteist tunnevad, tänaval naeratades teretavad ning ühiseid ettevõtmisi korraldavad.

Me tähistame

Avatud Koolis on tähistamine väga olulisel kohal. Tähistame suuri ja väikeseid võite, eneseületamisi, märkamisi, pühendumist, julgemist, hoolimist. Nüüdsest tahame rohkem tähistada ka Avatud Kooli laste perede lugusid, õpetajate lugusid, tugipersonali lugusid, huvikooli lugusid. Lugusid, mis avavad Avatud Kooli kogukonda kuulumist erinevate nurkade alt ning tekitavad loodetavasti rõõmsaid äratundmishetki, annavad mõtteainet või pakuvad ainest mõneks edasiviivaks arutelukski.

Avatud Kooli lood

Meie perede sarja järgmiseks pereks on perekond Julged, kelle isiklik Avatud Kooli lugu algas 6 aastat tagasi Kalamaja päevadelt ning mõne hea aasta pärast alustab Avatud Koolis nende pere kolmas laps.

Piret aitab praegu Ronjal kasvada, enne mida aitas Loov Organicul Amazonis turundada puhtast toorainest valminud maitsvat kraami. Kaarel on tarkvaraarendaja, kelle põhiliseks projektiks on Opiq.

Meie pere traditsioon on laste esimese aasta igal minisünnal teha mälestuseks uue ideega foto. Kolmanda lapse teiseks poolaastaks hakkab juhe vaikselt kokku jooksma 🙂

Kaarel, Piret, Karl, Lukas ja Ronja vastasid meie traditsioonilisele 10 küsimusele. Mõnusat lugemist ning kui sul tekib Julgete pere lugu lugedes küsimusi, millele edaspidi Avatud Koolide teistelt peredelt vastuseid saada sooviksid, pane oma pere küsimused palun Marisele teele maris.pajula@avatudkool.ee.

Tere, Piret, Kaarel, Karl, Lukas ja Ronja! Saame tuttavaks.

Avatud Kool (AK): Miks valisid (oma esimesele) lapsele just Avatud Kooli?

Piret: “Kunagi umbes 100 aastat tagasi toimus (vist) Kalamaja päevade raames Noblessneris uue ja kohe esimesest hetkest väga põnevana tunduva uue ja täiesti teistmoodi kooli tutvustusüritus. Poisid olid siis väga väiksed, Lukas ei käinud veel lasteaiaski, aga midagi mu sees ütles, et pean kindlalt sinna kohale minema ning vaatama, kas saan kuidagi selles ürituses kaasa lüüa. Läksin kohale, rääkisin endale välja võimaluse kaasa lüüa ning mida rohkem Avatud Kooli põhimõtetest teada sain, seda rohkem “minu inimene” ta olema tundus.”

Karli esimene koolipäev

Peale lühikest koostööd jäime Avatud Kooli tegemisi distantsilt jälgima ning kuidagi loomulikult tundus aina rohkem õige oma laste tulevik just Avatud Kooliga siduda. Olime enne ja oleme ka praegu väga seda usku, et lisaks raamatutarkusele on vaja õppida ka emotsionaalset intelligentsust, empaatiat, sotsiaalseid oskusi. Avatud Kooli juures meeldis kohe algusest peale väga keelekümbluse idee, loodusteaduste kallak ning projektipõhine õpe.

AK: Kui suur oli teie pere hirm sihtkeele ees?

Hirmu otseselt ei osanud tunda, aga väike värin oli kindlasti sees, et kuidas Karlil vene keeles minema hakkab. Seni olid kõik uued oskused/teadmised talle väga lihtsalt kätte tulnud, nüüd oli esimene kord, kus uue õppimiseks ka vaeva tuli näha. Natuke konarlikult on Karlil vene keelega ka läinud, kuid nüüd kolmandas klassis tundub ta tänu personaalsetele koolipoolsetele järeleaitamistundidele aina enam kiirust üles võtvat ning teistele järgi vuravat.

AK: Kuidas lastel sihtkeeles läheb?

Lukase esimene koolipäev

Oleme saanud vene keelega oma jao maadelda. Alguses oli Karl väga negatiivselt meelestatud ja ei tahtnud üldse pingutada. Sinna otsa saime koroona pandeemia alguse ja esimese klassi lõpus üllatas meid “meeldivalt” ka distantsõpe. Pusisime Karliga koos igapäevaselt õppida, vahel tema eest salaja instruktsioone guugeldades. Peale esimese distantsõppe lõppu oli vene keelega veel kuidagi eriti keeruline hakkama saada, aga nüüd kolmandaks aastaks on jää hakanud vaikselt sulama, kool on pakkunud Karlile vene keeles palju toetust, mida väga väga väga hindame ning asjad liiguvad aeglaselt, aga kindlalt õiges suunas.

Lukasel läks kohe algusest peale vene keele rindel kõvasti lihtsamalt. Osaliselt kindlasti sellepärast, et ta teadis, mis teda ees ootab; teisalt sellepärast, et lasteaias sai ta paar aastat vene õppekeelega rühmas käia, kust mingi keeletunnetus talle nähtavasti sisse programmeerus.

Rühmas olid venekeelsed õpetajad, kellest üks eesti keelt ei rääkinud ning pooled lapsed eestlased, pooled venelased. Koju tulles poetas toona kahene Lukas ikka siin-seal ka venekeelseid lauseid (esimesena tuleb meelde dialoog – “Lukas, kuidas on piim vene keeles?” “Piimuška!”), kuid lastaaiasisese rühmavahetuse tõttu ununesid need kiirelt, aga kuhugi ajukurdude vahele salvestusid häälduse põhitõed ning nii on lust kuulata, kuidas ta keelt tunduvalt rohkem õhust haarab.

AK: Kuidas suhtusid teie pere vanavanemad/sõbrad-tuttavad otsusesse oma lapsed Avatud Kooli panna?

Poiste üks vanaemadest on pedagoogi/filoloogi-taustaga ning ta oli alguses ikka väga skeptiline, et ta lapselapsest nüüd niimoodi keelekümbluskastmes hariduslik projektiõppe katsejänes tehakse. Risti vastu ta just ei seisnud, aga kõhklusi-kahtlusi, mida hajutada, oli omajagu. Nüüdseks on ta väga suur Avatud Kooli ja selle õpetajate ning tugisüsteemide fänn, kes elab kaasa nii huvitavatele projektidele kui poiste arengutele keeleõppes ja isiksusena.

AK: Kui teie perel oleks võime Avatud Kooli juures ühte asja muuta, siis mis see oleks ja miks?

Aktiivsete poiste vanematena sooviksime ideaalis Avatud Koolis näha suuuurt ja avarat hooviala, kus aina paisuv koolikollektiiv saaks mõnusat rahmeldamist ja erinevaid füüsilisi tegevusi täis õuevahetunni veeta.

Samuti on kodus kuulda olnud nurinat nii hommikupudru kui lõunasöögi üle. Unistuste Avatud Koolis võiks kindlasti olla unistuste söögiruum koos värviliste krõmpsuvate köögiviljamägede ja smuutijõgedega.

AK: Võrreldes teie kooliajaga, mis on Avatud Koolis õppimise juures kõige suurem erinevus?

Õpetajate suhtumine nii lastesse kui vanematesse täidab alati südame sooja ja mõnusa tundega. Meie kooliajal astus õpetaja rollis üles erinevaid frukte, kes ei pidanud paljuks teinekord õpilaste peale karjuda või neile vastu näppe tõmmata. Õpetajat tihti kardeti, aga ei austatud. Avatud Kooli õpetajate puhul tundub meile just vastupidi olema: lapsed austavad ja ei karda.

Karl uhkelt oma kahe tänukaardiga, mida reedeti nädala jooksul silma paistnud positiivsete tegude eest jagatakse.

AK: Kas teie pere jaoks on midagi, mida tahaksid koolielu juures muuta või millest olete puudust tundnud?

Meie salajane suuuur ja loodetavasti täitumisele määratud unistus on see, et Avatud Koolil oleks lähitulevikus võimalik pakkuda (alguses näiteks) reaalainetes diferentseeritud õpet, et reaal-taibude annet edasi arendada.

Praegu pakuvad õpetajad jõudumööda tunnis raskemaid lisaülesandeid, aga diferentseeitud õpe oleks midagi erilist, suurt ja ägedat, millega teiste koolide hulgast silma paista ning koolidevahelistel võistlustel laineid lüüa ja avalikkuse tähelepanu pälvida.

AK: Kõige tähtsam asi, mida teie pere tahaks kõikide Eesti lapsevanematega Avatud Kooli kohta jagada?

Uusi ägedaid algatusi pole vaja karta, vaid tuleb usaldada oma sisetunnet, elu ennast ja säravate silmadega inimesi, kes annavad ideele tugeva sisu ning panustavad 163%, et just sinu lapsel oleksid olemas kõige põnevamad tunnid, kõige empaatilisemad õpetajad ning kõige siiram väärtusruum.

AK: Kõige üllatavam hetk/lugu/sündmus, mis Julgete lastel Avatud Koolis õppimise jooksul ette on tulnud?

Karli esimese klassi lõppu tähistamas

Võib-olla see, kuidas Karl hoolimata oma mitte liiga soojadest suhetest vene keelega leidis kiirelt ühise keele mõndade venekeelsete lastega ning kodus väga elavalt kirjeldas, kuidas nad omavahel suhtlevad: “Tema ütleb mingi sõna vene keeles ja siis proovib näidata, mida see tähendab. Ja siis mina teen sama.”

AK: Mida tahaksite kõikidele teistele Avatud Kooli peredele öelda, mis aitaks praegustel segastel aegadel head tuju ja rõõmsat meelt üleval hoida?

Hoiame kõvasti pöialt, et varsti ei peaks enam pidevalt sellepärast hinge väristama, kas uuel nädalal saab laps kooli minna või peab teda kodus arvuti ees harima. Et esimeste klasside lapsed saaksid korraldada Avatud Kooli kirbukat ning kolmandatel klassidel toimuksid regulaarselt klassiõhtud. Et kevadel saaksime ühiselt kooli hoovis lõpetada kooliaasta ning tulevaste esimeste klasside pered näeksid üksteist päriselt. Et ükski idee ei jääks koroona pärast ellu viimata või sündmus toimumata.