Intervjuu Avatud Kooli lastevanematega

Kuna meie kool on kogukonnakool, siis olulist rolli mängib meie lastevanemate valmisolek kohaneda uue süsteemiga ning kooli tegemisi toetada. Seoses 2018/2019 õppeaasta vastuvõtuprotsessi algusega tahtsime teada saada, mida meie praegused kooli lapsevanemad koolitööst arvavad, kuidas nemad oma valiku sooritasid ja mida soovitavad tulevastele peredele. Kommentaare jagavad Maris Jõgeva (sinine klass), Darja Günter (sinine klass), Heleni Praks (kollane klass) ja Julia Grigorjeva (sinine klass).

Miks valisite just Avatud Kooli?

Heleni Praks: “Meie pere jaoks oli kooli valikul oluline, et kool on kodu lähedal ja mitmekeelne”.

Julia Grigorjeva: “Eelmisel sügisel sattusin kuulutuse peale, et Avatud Kooli huvikool võtab õpilasi vastu. Mulle meeldis väga, et koos saavad õppida erineva emakeelega lapsed. Meie pere on venekeelne ja laps käis venekeelses lasteaias. Meile abikaasaga meeldis idee tutvustada pojale keeli läbi sellistes huviringides osalemise. Hiljem toimus lastevanemate koosolek, kus juhtkond rääkis uue kooli kontseptsioonist ja teatas, et esimesed klassid alustavad 2017/2018 sügisel. Meile meeldis eriti üks põhimõttetest, et lastele tuleb eelkõige õpetada, kuidas õppida ja seda protsessi nautida. Kui lapsele meeldib õppida, siis tal tuleb kõik välja! Meeldisid avatud ja loov lähenemine õppeprotsessile, päevakava, mitmekeelne õppimine ja kooliloojate entusiasm”.

Maris Jõgeva: “Valisin oma lapse kooliks Avatud Kooli, sest mulle on tähtsad kooli väärtused ja ma näen, kuidas kooli tegevused ja otsused neid väärtusi toetavad. Teiseks on uued algatused, mille ettevalmistus on põhjalik, mis on loodud veendumuse ja kirega, väga inspireerivad ja üldjuhul lähevad nad ka korda. On suurepärane ise protsessis osaline olla. Kooli loojate avatud suhtlemine on ka usaldust loov – eestvedajad teavad mida ja milleks nad teevad”.

Darja Günter: “Kui mul sündis laps, siis mul tekkisid murelikud mõtted, sest teadsin, et aeg möödub kiiresti. Tavalised koolid ei sobinud mulle ja “eliitkoole” pean mina laste jaoks masendavateks. Ma unistasin, et ilmuks midagi ideaalset – kool, mille jaoks on esikohal lapse huvid; kool, mis annab lisaks teadmistele ka eluks vajalikud oskused ning samal ajal tekitab lastes soovi õppida. Ausalt öeldes olin kindel, et selliseid koole avatakse meil umbes 20 aasta pärast. Siis kui ma kogemata Avatud Koolist teada sain, olin mõistagi rõõmus ning üllatunud. Minu prognoosid polnud täide tulnud! Ma ei mõelnud pikalt, arutasin abikaasaga ja kõiki riske silmas pidades sain intuitiivsel tasandil aru, et see kool on meie unistuste kool!”

Kuidas valmistasite ette kooliaastaks?

Heleni Praks: “Enne kooli minekut lugesime pojaga erinevaid raamatuid”.

Darja Günter: “Kooliks ettevalmistamine oli üsna ähmane, kõik polnud meile siis veel selge. Info liigus, aga üsna aeglaselt, mis on uue kooli puhul täiesti mõistetav! Sellepärast pidime varuma kannatust ja pimesi uskuda, et kõik saab korda, mis oligi suurim risk. Suvel hakkasid asjad kiiresti paranema, me saime kirju koosolekute, talgude ja infopäevade kohta. See kohe leevendas kõik mured! Kui oli teada, et asi liigub edasi ja kool avab päriselt oma uksed, siis saime kohe aru, et polnud ilmaasjata loobunud õppekohast teises koolis. Augustis oli nii koolitöötajatel kui ka peredel palju tegemisi seoses kooliaastaks ettevalmistusega”.

Maris Jõgeva: “Tegelikult me kooliaasta ettevalmistamiseks midagi erilist ei teinudki, sest me peres on teisigi koolilapsi ning lasteaiast kooli minek täitsa loomulik asi nii lapse kui vanemate jaoks. Logistika, kooliasjad jms on igapäevane. Mõtlesime peres läbi, kuidas olla tema jaoks olemas kui ta uuega harjumiseks tuge vajab”.

Julia Grigorjeva: “Esimese septembri seisuga oli poeg alles 6 aastat ja 3 kuud vana, mille tõttu käisime vestlemas psühholoogiga ja sõltumatu komisjoniga, kes määrasid lapse valmidust kooliks. See oli põhimõtteliselt ainuke ettevalmistus, sest Avatud Koolis öeldi meile, et laps ei pea omama erioskusi või teadmisi. Sellepärast oli poeg suvel vaba ja me ainult vestlesime temaga kooli teemal ja seletasime, et tema kool ei ole tavaline ning mille poolest see traditsioonilisest koolist eristub. Poeg oli vaimustuses teda ees ootavatest muutustest”.

Mis on seni olnud kõige eredam sündmus kooliga seoses?

Heleni Praks: “Siiamaani meenutame soojalt perepäeva enne kooli algust”.

Darja Günter: “Praegusel hetkel on kõige eredam sündmus seotud projektõppega. Sellega seoses külastavad lapsed erinevaid asutusi, käivad ekskursioonidel ja võtavad külalisi vastu. Selliseid üritusi on igal nädalal aina rohkem, mis meile ilmtingimata meeldib, sest meie arvates on see nö “Eluharidus”, millest on tavakoolis kahjuks puudus. Tavakoolis on ka rohkem kodutöid, isegi rohkem, kui klassitööd. Avatud Koolis kodutööd algkoolis pole! Mõnikord palutakse meilt pöörata millegile rohkem tähelepanu, näiteks lugeda kodus rohkem. Siiski on need lihtsalt soovitused kooli poolt ja see, kas pere võtab neid vastu, on isiklik asi. Selliselt on lastel peale tööpäeva lõppu aega puhata, elada oma lapseelu või käia huviringides ja treeningutel. Kõige paremaid tulemusi saab saavutada siis, kui lapse arenguga tegelevad nii kool kui ka pere”.

Julia Grigorjeva: “Kõige positiivsem on see fakt, et ma pole siiamaani veel kordagi kuulnud poja käest, et ta ei tahaks kooli minna”.

Mida teie laps Avatud Koolist räägib?

Heleni Praks: “Pojale meeldivad klassikaaslased ja õpetajad”.

Maris Jõgeva: “Lapse jaoks on koolikogemus uus ja see mida ta päeva jooksul kogeb, ongi tema jaoks üks tavaline koolipäev. Ta räägib sellest, mis teda on puudutanud – sõpradest ja suhetest, grupitööödest saadud muljetest, üllatavamatest uutest faktidest või mõtetest, mis koolipäeval tekkisid”.

Darja Günter: “Lapsele meeldib väga koolis käia vaatamata sellele, et pool õppeprotsessist toimub võõrkeeles, mida laps veel ei valda. Pehmendav asjaolu on see, et võrdselt raske on kõigil: venekeelsetel õpilastel eesti keeles õppimine ja eestikeelsetel õpilastel vene keeles õppimine, kooli töötajatel igapäevaselt õppeprotsessi korraldamine selliselt, et õpilased õpiksid nii, nagu programm seda ette näeb! Igasugused keeleraskused ununevad aga kõikide tegevuste pärast, millest on meie laps vaimustuses. Meie ümbruses on lastega sugulased ja tuttavad ja me näeme, et tavakooli ja “meie” laste tujud on väga erinevad”.

Julia Grigorjeva: “Poeg jagab minuga muljeid tundidest ja projektõppest ning räägib suhetest oma klassikaaslatsega”.

Mis teile kõige rohkem Avatud Kooli juures meeldib?

Heleni Praks: “Kõige rohkem meeldib mitmekeelsus. Eraldi tahaksin kiita meesõpetajat pikapäeva rühmas, kes on väga hooliv ja lastele nagu isa eest”.

Maris Jõgeva: “Meeldib kooli personali suhtlemise ja koostöö viis. Muredest ja probleemidest räägitakse ning proovitakse lahendada, ettepanekuid võetakse kuulda ja kaaluda. Küsimustele saab vastuse. Aga meeldib ka suhtumine lastesse ja õppetöösse – lapsed on erinevad ning erinevate õppemeetoditega õpivad nad midagi vajalikku just enda jaoks. Näiteks on mul hea meel, et mu laps on saanud esimeste kuude jooksul juurde enesekindlust ja julgust ning oskab oma mõtteid palju selgemalt väljendada. Meeldib, et kool tegeleb sotsiaalsete oskuste ja nendest tulenevate õpipädevustega teadlikult. ”

Darja Günter: “Avatud Koolis meeldib kõige rohkem õpetajate positiivne ja rahulik meeleolu. Olen kindel, et juhtkonnal oli keeruline leida inimesi, kes täielikult toetavad uut ehitamata süsteemi ning on valmis õpetama kõiki lapsi (ka keerulisi ja erilisi) uuel moel. Sügav kummardus!”

Julia Grigorjeva: “Meile meeldib, et kooli poolt korraldatakse erinevaid õppekäike ja kutsutakse külalisi vastavalt teemadele. Hetkel on õpilastel näiteks käsil teema “minu linn”. Selle teema raames räägitakse muuhulgas ka turvalisusest linnast ning tundi olid kutsutud politseinikud, kes rääkisid õpilastega liikluskorraldusest ja käitumisest linna tänavadel. Mulle tundub, et lastel oli väga kerge ja huvitav vastu võtta uut infot sellisel moel”.

Mida tuleb Avatud Kooli valikul lastevanematel silmas pidada?

Heleni Praks: “Tuleb arvestada sellega, et koolis on palju huviringe ja kuulutusi ning nad on osaliselt venekeelsed, mille tõttu oli mul näiteks raskem harjuda”.

Maris Jõgeva: “Kooli õpetamise metoodikad on teistsugused ning see nõuab üksjagu usaldust ning avatust ka lapsevanemalt. Kahes keeles suhtlemine on uus – see paneb ennastki proovile ning suurendab mõistmist.”

Darja Günter: “Raske on soovitada, millele tähelepanu pöörata kooli valikul. Minu arvates on inimestel erinevad ootused koolile. Tean kindlalt, et on inimesi, kelle jaoks on oluliseim saada kõrgeid õppetulemusi, et laps saaks kergelt parimatesse ülikoolidesse sisse. Nad saadavad selletõttu oma lapsi “eliitkoolidesse”, isegi teades, et õppimine seal on raske. See on üks valikutest ja inimestel on selleks täielik õigus. Paljudel on aga teised prioriteedid: huvitav õppimine, kakskeelse õppekava täiuslik mõistmine, eluoskuste õppimine ja tänapäevasel tööturul orienteerimine, programmeerimise keele õpetamine noorest peast, võõrkeelte õpetamine selle keele kandjate poolt. Kõik eelmainitud ei välista kusjuures kõrgeid õppetulemusi, sest kui õpilastel on huvitav õppida ja teadmisi omandada, siis teevad nad seda väga põhjalikult, mis teeb nendest harituid inimesi, kellele avanevad kõikide ülikoolide uksed! Kui teie olete pigem teisest kategooriast inimesed, siis soovitan teile Avatud Kooli ja sellele sarnaseid õppeasutusi, mis tulevikus avatakse”.

Julia Grigorjeva: “Tuleb silmas pidada, et see on eksperiment ja sellega tegelevad inimesed, kellel pole veel kogemust. Nad alles katsetavad ja õpivad ning tulemustest ja edust saab kindlalt rääkida alles aastate pärast. Seni on see väga julge idee, keda toovad ellu väga energilised pealehakkajad. Aitäh neile selle eest!”