Kooliga alustava lapse toetamine

Suve lõpp ja uue kooliaasta algus on põnev, aga kindlasti ka stressirohke aeg.

Kooliga (uuesti) alustava lapse jaoks on lisaks uute vihikute lõhnale ning värske koolivormi elevusele õhus ka mure ees ootava tundmatuse pärast. Uus klassiruum, uued õpetajad, tundmatud klassikaaslased, muutuv päevarütm – selle kõigega kohanemine on parajaks väljakutseks. Ja seda mitte ainult lapsele vaid ka vanematele.

Siia oleme koondanud 12 soovitust, mõttekohta ja praktilist sammu, mida koolimineku eel katsetada iseenda ja oma lapse suurte tunnete ja mõtetega toimetuleku toetamiseks.

Mary Alvord (USA psühhiaatria ja käitumisteaduste doktor) paneb lapsevanematele südamele olla tähelepanelik, et oma last kooliaasta eel mitte liigselt survestada vaid rõõmu ja entusiasmi tundma, kuna see pigem tõstab ärevuse taset. Võttes lapse muresid täiesti asjakohastena (mis need ka enamasti on) ja pühendades nende arutamisele aega, normaliseerime ja loome ruumi avatud ning abistava vestluse kujunemiseks. See on aga eeldusel, et lapse mure on lihtsasti märgatav ning ta jagab seda vanemaga ise. Tihtipeale see aga nõnda ei ole ning sellisel juhul võiksid vanemana olla enne kooli valmis mitmeteks “mis siis, kui …?” küsimusteks, mis viitavad ärevusele ja on lastele omaseks viisiks oma mure väljendada. Vähem verbaalsetel lastel võib esineda ka erinevaid füüsilisi kaebusi (nt kõhuvalu, lihaspinge, unetus). Lapsevanemana on kõige olulisem päriselt kuulata oma last ning märgata võimalikke muutusi tema käitumises.

RÄÄGI LAPSEGA KOOLIST – ei ole olemas liiga varajast hetke kooli (taas) alustava lapsega neil teemadel rääkimiseks. Uuri lapselt, mida ta koolist loodab, millised sõbrad teda klassiruumis juba ees ootavad (või kellega ta tahaks sõbruneda) ja mida ta sooviks vahetundides ette võtta.
TUTVU KOOLIGA KOOS LAPSEGA – käige enne kooli algust ühiselt koolimaja vaatamas ning arutage läbi koolitee.
LOOGE KODUS RUUM ÕPPIMISEKS – pange ühiselt valmis tuba / töölaud / lugemisnurk, kus laps saab vajadusel koolitöid teha ning järgmiseks päevaks ette valmistuda.
HARJUTAGE UUT RUTIINI – mängige perena läbi hommikused ja õhtused protseduurid, et saada aimu, kui kaua läheb aega, et õigeaegselt kooli jõuda ning, mida saate juba õhtul ära teha, et hommikud sujuvalt kulgeksid; harjutage juba vähemalt nädal enne varasemat ärkamist ning leppige kokku õhtuses puhkama mineku ajas.
MINGE SÕBRAGA KOOS KOOLI – võimalusel ajasta esimestel päevadel (nädalal) hommikune kooliminek samaaegseks mõne toreda sõbraga, kes samuti samas koolis / klassis käib. Koos on julgem.
TEKITA HARJUMUS n-ö MAHALAADIMISEKS – leia regulaarselt hetk, et uurida lapselt tema päeva kohta – kellega ta täna mängis, milline oli kõige lemmikum/raskem hetk koolipäeva juures või mida ta täna õppis. Inspiratsiooninimekirja võimalike küsimustega leiad SIIT.

TOETA ÕPIHIMU – märka, kui oled oma peas kiirelt last “targaks” sildistamas selle asemel, et teda inspireerida, kuna see on sageli pigem demotiveeriv. Võib tunduda kummaline öelda lapse saavutuse korral “Sa oled nii tubli ja tark” asemel, et “Ma näen, et sa tõesti pingutasid selle nimel”, kuid just see aitab luua lapses sellist meelestatust, mis ka edaspidise hea toimetuleku üheks alustaladest.
NÄITA EESKUJU – on igati normaalne, et esimestel päevadel võivad hommikusi lahkuminekuid saata pisarad (nii lapse kui sinu), aga parim, mida sa teha saad, on öelda sellele vaatamata head aega nii rõõmsalt, kui sa sel hommikul saad, ning autosse istudes või ümber nurga jalutades pisarad pühkida. Laps vaatab sinu suunas, et saada julgust ja enesekindlust koolipäevadega toimetulekuks. Mudeldades lapsele positiivset ja enesekindlat hoiakut ning rääkides ise kooli kohta veendunult positiivsel toonil, annad edasi just sellist energiat, mis aitab lapselgi koolipäeva edukaks muuta.
LASE LAHTI OOTUSTEST – ajast, mil sina alustasid kooliteed, on tõenäoliselt möödas juba vähemalt 20 aastat. Sinu mälestus sellest, milline see oli sinu jaoks, võib väga olulisel määral erineda sellest, mida sinu laps sel sügisel kogeb. Ole avatud, uudishimulik ja valmis nendeks erinevusteks.
INNUSTA ISESEISVUST – luba lapsel ise tegutseda – tulla koolimajast autosse, kanda oma vahetusjalanõude kotti jne. Kasuta esimesi koolipäevi kui käitumise muutumise katalüsaatorit. Kodus proovi võtta igapäevased suured ülesanded nagu nt kooliks valmistumine lahti väiksemateks tegevusteks (nt pese hambad, pane selga koolivorm, paki kaasa liikumistunni riided jne) ning ole toeks, kui laps neid samm-sammult ise ette võtab.
OLE VALMIS LAPSE KOHTA UUSI ASJU ÕPPIMA- veetnud lapsega 6-7 tema esimest eluaastat tihedalt koos võib sulle tunduda, et tunned teda paremini kui iseennast. Esimesest kooliaastast hakkab see tunne tõenäoliselt muutuma. Õpetajate tagasiside võib aeg-ajalt tunduda justkui kellegi teise lapse kohta käivat. Ole valmis oma lapse kohta uusi asju teada saama ning teda tema suurel eneseavastamise retkel hinnanguvabalt toetama.
HOIA PERSPEKTIIVI – üheski koolis ega klassis ei ole kõik mitte kunagi täiuslik. Mis on oluline sinu jaoks? Kas see, et laps armastaks õppimist? See, et ta oleks õnnelik, enesekindel ja iseseisev? Kooli alustamine on üks väike esimene samm sellel suurel õppimise teel. Kõik ei loksu tõenäoliselt esimese päeva või nädalaga ideaalselt paika, kuid ajapikku see kindlasti juhtub.